majanduskoostööd. Hiina Kuna USAl ja Hiinal oli terav vastasseis(50-60), ei lastud ka Jaapanil Hiinaga suhelda. Hiljem (70ndatel), kui suhted USA ja Hiina vahel soojenesid, sõlmiti mitmed poliitilised suhted ning kahe riigi rahu- ja sõprusleping. 18. Miks tekitas Jaapani majanduspoliitika pingeid suhtes Lääneriikidega? Sest Jaapan hõivas kõikjal maailmas üha uusi turge, tooted olid odavad ja paremad (näiteks autod), mis trumpasid teiste riikide kaubad üle. Jaapan sai oma tulu kätte, Lääneriikidel jäi aga kasu saamata. 19. Nimetage põhjamaad? Mille poolest erines teistest Soome välispoliitiline seisund? Miks? Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island. Soome välispoliitiline seisund erines sellepoolest, et Soome sattus NSV Liidu mõjusfääri. Välispoliitiliselt oli Soome väga tugevalt NSV Liidu poolt mõjutatav. 20
kollase poisina tema kollase öösärgi pärast. Väga levinud väljend on "kollane ajakirjandus". See käib ajalehtede kohta, mis kasutavad oma trükiarvu suurendamiseks kõmu ja uudiste väänamist. Sõnapaar on pärit eelmisest sajandivahetusest, kui pressimagnaatide Joseph Pulitzeri ja William Randolph Hearsti ajalehed "New York World" ja "New York Journal American" teineteist vahel väljamõeldud sensatsioonidega üle trumpasid, eriti Hispaania-USA sõja ajal. Mõlemas võistlevas lehes ilmus koomiks "The Yellow Kid", misstõttu said ajalehed rahva seas hüüdnimeks "kollase põngerja ajalehed" ehk "kollased lehed". 20. sajandil sai kollane taas väljaaarvamise värviks nagu ta oli olnud renessansi ajastul. Juudid pidid natsi Saksamaal endale kollaseid kolmnurki Taaveti tähtedega rõivaste peale õmblema. Kollast hinnati 20. sajandil kõige rohkem tema visuaalse nähtavuse tõttu. Hädaabisõidukid
Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus- eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)- inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja kultuurikeskused.
· Alonso Cano(1601-1667)- Cranada katedraali fasaaad. · Jose Benito de Churriguera(1665-1752)- tema nimest on tulnud Churrigerism, mis on segu kõikidest stiilidest, nii mauride elemendid, kui plateralistlik stiil. Äärmiselt uhke ja toretsev stiil. Toledo katedraali fassaad. · Holland: Eeskujuks oli rohkem Prantsusmaa. Klassitsistliku alatooniga. Jacob van Campen(1595- 1657)- Amsterdami raekoda. · Saksamaa: Saksamaa oli killustatud, üksikud riigid trumpasid vastastiku üksteist üle. Austria- siin kujunes välja baroki variant, mida tuntakse Viini barokina, 1689. aastal oli viimane kord, kui türklased jõudsid nii kaugele ja piirasid Viini. Pärast piiramist mahapõletatud linnaosade kohale kerkis uus esinduslik Viin, eeslinnade kohal, mis olid maha põletatud loodi aristrokraatide linnaosa vöönd, kus aristrokraatide residentsid olid ümbritsetud parkidega.
· Alonso Cano(1601-1667)- Cranada katedraali fasaaad. · Jose Benito de Churriguera(1665-1752)- tema nimest on tulnud Churrigerism, mis on segu kõikidest stiilidest, nii mauride elemendid, kui plateralistlik stiil. Äärmiselt uhke ja toretsev stiil. Toledo katedraali fassaad. · Holland: Eeskujuks oli rohkem Prantsusmaa. Klassitsistliku alatooniga. Jacob van Campen(1595- 1657)- Amsterdami raekoda. · Saksamaa: Saksamaa oli killustatud, üksikud riigid trumpasid vastastiku üksteist üle. Austria- siin kujunes välja baroki variant, mida tuntakse Viini barokina, 1689. aastal oli viimane kord, kui türklased jõudsid nii kaugele ja piirasid Viini. Pärast piiramist mahapõletatud linnaosade kohale kerkis uus esinduslik Viin, eeslinnade kohal, mis olid maha põletatud loodi aristrokraatide linnaosa vöönd, kus aristrokraatide residentsid olid ümbritsetud parkidega.
Kresilos, sandaali jalast võttev Nike ja nereiidide monument. Elu oli ebakindel, lihtsad vaated hääbusid, poliitilised pinged, võidutsed individualism, vabanes ühiskonnast, pateetika. Toonitatakse õrnust, materjalile eelistati marmorid Loomingust on vähe teada, osales Ateena Alea templi kaunistustöödel. "Tantsiv menaad" Praxiteles tegi üksikfiguure. (Sisalikutapja Apollon) Kreeka kultuur levis idamaadesse ja mõjutas neid. Hellenistlikud väikeriigid trumpasid üksteist üle. Peamine kultuuri raskuspunkt oli väikeriikides. · Aleksandria koolkond - Niiluse skluptuurigrupp (kujutab lamavat vanemat meest) · Pergamoni koolkond - (Attalos, Eumenes) Skupltuur võidu auks gallialaste üle, Zeusi altari friis (130m pikk), kujutatakse gigantomahhia. · Rhodose koolkond - Rhodose coloss, Heliose kuju, mis oli ka majakas, Miloveenus, Laokooni grupp · Maalikunst
Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus-eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)-inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja kultuurikeskused. Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik
annaabi.ee 
