Üks neist oli Koera sõda, milles osalesid Hiina , NSVL ja USA . Põhja - Koread toetasid NSVL ja Hiina ning Lõuna - Koread toetas USA , See sõda kestis kolm aastat, mille tagajärjel suri ligi kolm miljonit inimest . Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Külm sõda lõppes 1989. aastal, mil langes Berliini müür. Tuues välja, mida saavutas külm sõda, siis võib nimetada nii head kui ka negatiivset. Kuna käis pidev võitlus, üksteise üle trumpamine, siis see elavdas tehnoloogiat igas valdkonnas, viis ühiskonda edasi. Selle kõige avastamiseks, täiustamiseks tekkisid aga mitmed ülemaailmsed lahkhelid, mis viisid kriisideni, sageli ka inimeste tapmiseni. Öeldakse, et pole halba ilma heata, ning külma sõja puhul see just nõnda minu arvates oligi.
Külma sõja võtjad ja kaotajad. Külmaks sõjaks nimetatakse perioodi peale teist maailmasõda. Külmas sõjas olid vastaseisusus Ameerika Ühendriigid ning Nõukogude Liit. See väljendus ideoloogias, kultuuris, majanduses ja sõjalisuses. Võitluse eesmärgiks oli enda seisukoha tugevdamine maailmas ja vastasriigi nõrgendamine. Kasutusel oli väga palju meetodeid näiteks: vastastikune luuretegevus, üksteise üle trumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Tolle aja mõjuvõimsamaks relvaks sai tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks olnud võitjaid ega kaotajaid. Üheks sõja eesmärgiks oli enda ideoloogia ja maailmavaadete peale surumine.
Minu arvates näitab filmis ,,Tants aurukatla ümber" väga ilmekalt eesti maaelu, aurukatla vajadust viljakoristamisel, kus masinale oli vahel väga pikk järjekord. Rehepeksumasina ümber kogunes alati vaatama ja järge ootama hulk rahvast. See on minu arvates nagu külaelu keskpunkt, kus räägiti muljeid, arutati tuleviku üle ja ei puudunud sealt ka vastavad naljad. Meelde jäid mõned ütlused, et ,,mustlne on ju nii must, et öösel teda ju ei näe" ja naabrite vaheline trumpamine, et ,,sel sulane trumlis aga mul ei midagi". Näitlejatest meeldis väga Paul Poom, kes just oma tõsidusega oli naljakas. Kokkuvõte Mats Traat on kutseline kirjanik aastast 1970. Mats Traadi tippteoseks võib pidada kahtlemata eestis hästi tuntud romaani kui filmina ,,Tants aurukatla ümber", kus kurb ja kaunis põimub koomilisega ning Mats Traat läbi selle justkui kinnitab, et elutants oma
informatsiooni liikumine on hõlpsustund, on tekkinud kaupade vaba liikumine ja kasutusele on võetud ühine valuuta. Selle tulemusena on logistiliste ahelate haldamine muutunud efektiivsemaks. Nõudlus ja turud kasvavad koos majanduse üldise kasvuga, jaotuskanalid muutuvad mitmekülgsemaks. Ülesannete jaotus ja rollid väärtusahelas muutuvad koos uue tekkinud olukorraga. Konkureerivaid ettevõtteid on rohkem ning vajadus üksteist üle trumbata on suurenenud. Üle trumpamine käib oma tootele lisaväärtuse loomisega. Väärtusahela põhises toimimises lisataksegi tootele igal etapil väärtust juurde. Kuidas väärtusahelas efektiivsemalt toimida? Tuleb olla milleski esimene. Peab üle vaatama ja analüüsima oma ettevõtte ressursse ja tuumkompententse, kui võimalik midagi sisseosta, siis tuleb seda teha. Strateegiline lühinägelikkus ja paindumatus, takistavad kasvamist ja arengut. Oluline vaadata neile avatult ja
Igas keskkonnas on vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kaelkirjakute pikk kael ja jalad, isashirvede suured sarved. Keskkonnatingimused pole püsivad. Tavalistele tingimustele kohastunud metskitsed võivad ootamatu külma tõttu hukkuda. Talvekarvas valgejänes on kiskjatele lumevaesel talvel hästi näha. Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksikisendeid. Mesilase astlatorked. Vastastikuline kohastumise vajadus: kohastumustega üle trumpamine. Kohanemine: indiviid sobitub elu kestel elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires. Mittepäriliku alusega ja pöörduv (silma pupill, päevitamine, lihasmassi suurenemine, immuunsus). Liigiteke: teine oluline evolutsiooniprotsess peale kohastumist üleminek makroevolutsioonile. Liik: looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel (nn bioloogiline liigimääratlus Mayr). Bioloogilise mitmekeskuse põhiüksus - ajas
Nõudlus ja turud kasvavad koos majanduse üldise kasvuga, jaotuskanalid muutuvad mitmekülgsemaks. Ülesannete jaotus ja rollid väärtusahelas muutuvad koos uue tekkinud olukorraga. Väärtusahela erinevad osapooled - tööstus, kaubandus ja teenuste tootjad peavad ümber määratlema, täpsustama ja muutma oma strateegiaid ning traditsioonilisi tegutsemisviise. Konkureerivaid ettevõtteid on rohkem ning vajadus üksteist üle trumbata on suurenenud. Üle trumpamine käib oma tootele lisaväärtuse loomisega. Väärtusahela põhises toimimises lisataksegi tootele igal etapil väärtust juurde. 10. Kuidas väärtusahelas efektiivsemalt toimida? Tuleb olla milleski esimene. Peab üle vaatama ja analüüsima oma ettevõtte ressursse ja tuumkompententse, kui võimalik midagi asendada- sisse osta, siis tuleb seda teha. Selline lause konspektis: Strateegiline lühinägelikkus ja paindumatus, takistavad kasvamist ja arengut. Oluline
annaabi.ee 
