* Nipernaadi oli pikk ning lahja, suurte silmadega, laia suuga, kriiskava häälega ja inetu. Seikleja- Rändas väga palju ringi , kuid ei jäänud ühe ja sama koha peale pikaks ajaks. ( otsides igast kohast tööd, kus ta peatus). 3. Loki- Esialgu arvasin, et räägitakse koerast. Sellise koheva sabaga ning kollase kasukaga, kuid kui teada, et inimene, siis võib see samamoodi olla, kollaste juuste ja muuga. Loki nagu lokilammas. Tralla- Tralla nagu trulla-tralla. Tundub nagu selline hüpleva ja rõõmsameelse iseloomuga. Justkui rõõmupall. Tegelikult oli ta vaikne. Ello- Selline nimi kujutab poissi. Aga ei olnud poiss. Tüdruk oli , kuid võis olla poisiliku käitumisega. Küüp- See ei olekski nagu inimese nimi, pigem hüüdnimi. Huvitav. Soostuks rohkem mingi asjaga. Aga oli omamoodi kaval tegelane. Milla- Kujutab küsimust. Milla sa tuled?
saanud tüdrukud sageli õhtukooli on raske öelda, kas omal soovil või kooli survel, lisab ta" (Eesti Päevaleht, 2007). 3.4. Söömishäired Katil oli nooremana probleeme söömishäiretega, kuna ta enesehinnang oli väga madal ja vanemad ei pannud tema jõupingutusi tähele. "Noh, kõik algas sellest, et kolisime siia. Kodus oli kõik hea ja tore, aga Eestis ei leidnud ma uusi sõpru ja olin väga üksik. Ma ei olnud paks, lihtsalt trulla, aga klassikaaslased narrisid mind sellepärast. Ka iluvõimlemisega ei saanud ma siin jätkata, sest vanemad ei otsinud trenni ja ise ma ei osanud. No siis passisingi enamasti kodus, pugisin ja õppisin. Olin juba leppinud, et olen paks nohik ja Kerstist saab meie pere beib vms. Aga... siis tuli eelpuberteet ja teiste arvamus hakkas rohkem lugema. Suunasin kogu oma viha enda välimusele ja hakkasin toitu välja oksendama. Et see polnud kuigi meeldiv, proovisin söömise üldse lõpetada
· ülekantud tähendus, keelemäng, metafoor ja personifikatsioon: kapsauss, atleet, Pekka · lühendid: TIPP, kurjategijate tätoveeringud · tähemäng ehk logogriif (häälikute ärajätt, lisamine või ümbertõst): barakkstiil, pikapäkk, möladraama · metatees: perutava hobuse norse, lank on puhe · kontraktsioon: Marjustin, ajamatjus Õpilassläng 1920/30 ja 1990. aastad · Tavaliselt peetud kiiresti muutuvaks, osa sõnavarast väga püsiv · Paks inimene: trulla, tünn · Rumal inimene: oh-oo, oh-oh · Liited ja sõnad: · -a: mata, jonna · -ka: inka · -noi: kehvnoi 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, keeleressursid; Rakendused:: õigekeelsus ja stiili kontroll, grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsingusüsteem, inimkeelne dialoog
233002300543200 07.08.2010 172 210 25,0 ETTOR* EMIIR Aaviku Talu 2193 ER 2175 ER Halduse OÜ sünd.29.07.03 1999 kõrb Kuusalu vald kõrb TRULLA Vanaküla küla 6246 ER Harjumaa UELN 1987 raudjas tel. 59049289 233002300541603 Ennu Tsernjavski 07.08.2010 * ajutine tunnustus 157 205 24,0 HEROLD
Tihti rõhutatakse, et väikelastega suhtlemisel ei tohi rääkida 62 pudikeeles, see alahindab ega arenda last. Aga aeg-ajalt ju nii tahaks seda teha, ohkab iga lapsevanem. Vilepi luuletus ,,Kätud-lallud-mammud" lasebki pudikeeles rääkida. Ja seda luuletaja suu läbi, kes räägib valehäbita timpalalludest ja mahapotsatavat pepust. Luuletuses ,,Suvi" laulab suvi ,,trillalla ja trullallaa / trilla trulla trall". Klassikalisel valu-ära-puhumise teemal kirjutatud luuletuses ,,Valu. Pealepuhumise laul" kasutatakse puhumist ja naermist jäljendavaid onomatopoeetilisi sõnu. Luuletus ,,Linnast ära" algab rongisõitu matkivate helijäljendustega. Keelekasutus on eakohane, kasutatakse lihtsaid sõnu, millest ka 5aastased aru saavad. Võõrsõnad peaaegu puuduvad. Vaid slängisõna ,,duubeldeck" vajab noorele lugejale selgitamist
täidistega. Marmelaad jaguneb olenevalt toorainest ja valmistamise viisist puuvilja-marja. zelee- ja vedrumarmelaadiks (kummikommid). Esimene valmistatakse põhiliselt õunapüreest, suhkrust ja tärklisesiirupist, zeleeruva ainena lisatakse pektiini. Zeleemarmelaadi saadakse suhkru ja glükoosisiirupi keetmisel agari või agaroididega. Lisatakse sidrunhapet, aroomi- ja värvaineid. Seda iseloomustab klaasjas ja sile lõikepind. Tooted on Foor, Kihiline, Trulla, Puuviljalõigud jt. Vedrumarmelaadi (kummikomme) iseloomustab vetruv, kergelt kummisarnane ja näritav konsistents. Kujutavad endast erivärvilisi, erineva kujuga marmelaadisarnaseid tükikesi. Toorained on ligilähedased zeleemarmelaadile, kuid agari asemel kasutatakse zelatiini. Tooted on Calypso, Nessy, Vampiir, Õuna- ja virsikurõngad jt. Pastilaad valmistatakse õunapüreest, suhkrust ja munavalgest. Tarretamiseks lisatakse