Martin Luther (sünninimi Martin Luder.) Elas 10 November 1483 18 Veebruar 1546. Ta sai omale nime ristimisel päeva pühaku, Tours'i St. Martini, järgi. Ta oli pärit Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on õeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kellele oma õiguste nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle
Visa hoole ja range kokkuhoiuga see tal tõepoolest ka õnnestub. Temast saab vasesulatusmeister, mõningate väiksemate kaevanduste omanik ja Mansfeldi linna raehärra. Lutheri isa pärineb Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on öeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kelledele oma õiguse nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu on ta pärinud esivanematelt. Luther on küll uhkusega rõhtutanud oma talupoeglikku päritolu, kuid ise on ta oma olemuselt siiski linnalaps, kellele talupoegade mõtlemised ja tunded võõraks jäävad. On allikaid, mille järgi Martin Lutheri pere majanduslikud olud olid hoolimata isa töökohast kitsad. Siiski on kindel, et kodune kasvatus nii isa kui ema poolselt oli range ja karm. Võib
tema elule õigustuse. Indrek – romaani kui terviku peategelane. Kannab eesti haritlase saatust. Tema kaudu realiseerub romaani tsüklilise arengu idee. Kõige autorlikum tegelane. Ühel hetkel asetub Indrek Kristuse rolli. Enda huvisid ja põhimõtteid unustav halastus pakub talle elu kirkamaid hetki. Indreku terav tundlikkus muudab ta vastuvõtlikuks süütundele, mille ta enda kanda võtab. Alles pärast vabatahtlikku sunnitööd Vargamäe kraavides romaani viiendas osas ning kõike trotsiva armastusega kokku puutudes julgeb ta lõpuks ka endale andestada Juss – tema käitumist juhib stresside kuhjumine, mis surub inimese vastu seina. Andrese – Jussi suhe, suuruse ja tühisuse vahekord; Juss elusana ja pärast oma surma varjuna Vargamäe kohal. Sauna-Madis – filosoof ja diplomaat saunamehe vammuses (Andrese saunamees, kelle saun asus Pearu maa peal). Sõnastab ühe esimese osa olulisemaid ideid Vargamäest, jumalast ja Andresest. Hr
Toimub duell (mis meenutab Grusnitski ja Petsorini duelli), mille Lermontov surma saab. Lermantov on romantik. Tema varase luule keskseks teemaks on inimese üksildus ja eraldatus. Ta ei looda kellegi peale ega oota kaastunnet. Ta ei lase end murda ega loobu võitlemast, ehkki ta mõistab olukorra lootusetust. Lermantovi kujutelmade lemmikkangelasteks on deemon ja langenud ingel, kes tõstab mässu jumala vastu. Tema varase luule kangelane on kahepalgeline: hing püüdleb trotsiva vabaduse poole, elu aga hoiab orjaahelais. Varase loomingu tuntuim luuletus on ,,Puri", mis räägib priiusest ja vangipõlvest, mässumeelest ja sunnitud rahust. Kirjutas alguses ka romantilisi poeeme ning näidendeid. Loomingus toimusid muutused aastatel 1835-1837. Ta lõpetas siis kaardivekooli ja läks husaaripolku, kus ta muutus ülbeks ohvitseriks, samas hakkas luules romantismi täiendama terane tähelepanelikkus ümbritseva elu vastu.
27 juuli õhtul peeti kahevõitlus, millest Lermontov ei tulnud välja võitjana. Looming: romantik, varase luule kesxsex teemax on inimese üxildus ja eraldatus: ei looda kellegi peale, ega oota kaastunnet, ei lase end murda, ei loobu võitlemast, ehkki mõistab olukorra lootusetust. L kujutelmade lemmikkangelastex on deemon, langenud ingel, kes tõstab mässu kõikvõimsa jumala vastu. Tema varase luule kangelane on kahepalgeline: hing püüdleb trotsiva vabaduse poole, elu aga hiab orjaahelais. Varase loomingu tuntuim luuletus "Puri": priius ja vangipõli, mässumeel ja sunnitud rahu. Kirjutas alguses ka romantilisi poeema ja näidendeid. Loomingus toimusid muutused aastatel `35'37: lõpetas siis Kaardiväekooli ja läx husaari polku, kus ta muutus ülbex ohvitserix, samas luules hakkas romantismi täiendama terane tähelepanelikkus ümbritseva elu vastu.
annaabi.ee 
