Saksa-Rooma keisriteks, püsis keisririigi lõpuni. Seitsmeaastane sõda 1756- 1763 Peale kaotust Austria pärilussõjas tahtis Maria Theresia Sileesiat tagasi. Selleks peeti järjekordne üleeuroopaline sõda, mis kasvas välja maailmasõda. Austria liitlasteks olid Venemaa, Prantsusmaa, Rootsi ja Poola, Preisimaa liitlaseks Inglismaa. Kuigi Vene armee jõudis Berliini, suutis Preisimaa kaotusest pääseda, säilitades isegi Sileesia. Olukorra päästis Venemaa tsaarinna surm ja Peeter III trooniletulek, kes lõpetas ruttu sõja. Selles sõjas vallutas Inglismaa seni Prantsusmaale kuulunud Kanada alad ning ka alad Apalatsidest läänes. Louisiana läks rahulepingu põhjal Hispaania valdustesse.
.....(Inglismaal) suri katoliiklasest kuninganna .........................(Mary) ja tema asemele sai troonile protestant .......................................(Elisabeth I).See nihe geopoliitilisel kaalukausil sai veelgi ilmsemaks, kui Prantsusmaa kuningas .......................................(Henri II ) Hispaaniaga sõlmitud rahu tähistamiseks korraldatud ....................................(turniiril) saatuslikult haavata sai.Tema 15 aastase poja ............................(Francois II ) trooniletulek vallandas võimuvõitluse õukonnas, mis omakorda teravdas religioosseid pingeid.Tähtsamad aristokraadid võtsis esimest korda kuulda üleskutseid usulisele sallivusele.Kui Francois II .........................aasta(1560) detsembris ootamatult suri(kõrvapõletikku), üritas valitsus, mida juhtis uue kuninga .......................................(CharlesIX) ema Catherine di Medici,kalvinistlikku kirikut, millel oli juba üle tuhande koguduse ja umbes miljon liiget, rahustada.See aga ei
keda peeti väga harituks ja eeskujulikuks tsaariks. Kuna ta oli kaks korda abielus olnud ja tal oli mõlemast abielust palju lapsi, siis pärast tema surma, 1676. aasta 30. jaanuaril, vallandus suur võimuvõitlus kahe perekonna vahel. Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia. Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Peeter I lapsepõlv ja trooniletulek Pärast Fjodori surma, 1682 aasta 27. aprillil, otsustas Bojaaride Duum tsaariks kuulutada 10-aastase Peetri, mõõda minnes tema 16-aastasest poolvennast Ivanist, kes oli haiglane, nõrgamõistuslik ja poolpime. Sofia, kes oli tsaaritroonist kõrvale jäetud, hakkas organiseerima streletside mässe. Nende mässude tagajärjel jäi Peetri nägu tõmblema, ta hakkas ühte jalga järel vedama ning tal olid närviatakid. Peeter kasvas üles Moskva lähedal külakeses, kus oli sakslaste alev
randub Inglismaal. Teda ei nähtud seal okupandina, suur poolehoid. Otsest sõjategevust ei olnudki. Ootas paar kuud oma hetke ja kogus toetajaskonda. Paljud sõjaväelased läksid üle tema poolele. Lõpuks enam Jamesil polnudki võimalust sõda pidada. 1688 aasta lõpuks põgeneb. Oranje Willemi võim Inglismaal kindlustus. Sotimaa ja Iirimaa jäid lojaalseks Jamesile. 7 1689 William III ja Mary II trooniletulek, jakobiitlik liikumine. 1689 veebruaris William III koos Maryga nõustusid ja krooniti (ka Sotimaa omadeks). Sotimaal jakobiitide ülestõus, löödi kiiresti puruks. 1690 üritas ka Iirimaa armee taastada Jamesi, kuid löödi samuti puruks. James varjas koos pojaga end kuni surmani Prantsusmaal. 8 III Inglismaa ülemvõimu kehtestamine Suurbritannias Hanoveri dünastia:
Taanit toetas selles sõjas Poola, kelle huvi oli kehtestada oma võim ka Rootsi poolt Põhja-Eestis haaratud ordualadel. Baltikumis oli sõja tulemuseks Saare-Lääne piiskopkonna mandriosa minek Rootsi valdusesse. Taani kätte jäi nüüdsest vaid Saaremaa ning endise Kuramaa piiskopkonna alad Lätis. Sõja ajal Rootsis puhkenud vennatüli Gustav Vasa poegade vahel lõppes Erik XIV [156068] kukutamise ja vanglasse heitmisega. Poola printsessiga abiellunud Johan III [156892] trooniletulek lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Poola vahel. Suured sisemised ümberkorraldused toimusid ka Poolas. 1569 sõlmitud Lublini uniooniga loodi Poola ja Leedu ühisriik Rzeczpospolita. Leedu säilitas ühisriigis oma valitsusaparaadi, sõjaväe ja õiguskorra. Vasallhertsogkondadena kuulusid Poola ülemvõimu alla ka Preisimaa ja Kuramaa. Pärast Sigismund II Augusti surma 1572 sai Poola kuningatroon valitavaks. Valimised toimusid Varssavi lähedal Wola väljal
annaabi.ee 
