autarkia nimelise hoiaku taga on majanduslik filosoofia, mida nimetatakse merkantilismiks, mis väärtustab seda, et riigis suur väärismetalli tagavara, et tagavara püsiks, tuleb ise toime tulla ja välismaalt mitte sisse vedada kaupu käsu hans esimene eestlasest luuletaja, kelle luuletus on ka säilinud (32 salmi pikk) iga salmi lõpp oh ma vaene tarto liin kooliharidus linnades triviaalkoolid nimetati ka ladina kooliks, sest ladina keel niivõrd oluline seal koolis tertia-sekunda-prima (3 klassi) õpitu väga usukeskne tertia: saksa ja ladina keel, katekismus(tuubiti pähe), palved, laulud uue testamendi algkeel kreeka keel, aga üldiselt kõik usutekstid ladina keeles Secunda&prima: usuõpetus, ladina keel gümnaasium kõrge tase õpetajad olid proffessorid
Rahvusliku ühtekuuluvuse peale vaatamata erines talupoja ja linnaeestlase vaimumaailm tugevalt. Hakkas formeeruma kaks erinevat kirjakeelt põhjaeesti (tallinna) ja lõunaeesti (tartu). Kui enne õpetati ainult poisse Tallinna linnakoolis ja jesuiitide gümnaasiumis Tartus, siis 16. sajandi keskpaiku rajati esimesed tütarlaste õppeasutused, mõlemad endiste naistsisterlaste kloostrite baasil. 17. Sajandil tekkisid triviaalkoolid ja ühe õpetajaga linnakoolid ka erinevates Eesti linnades nagu Rakveres, Pärnus, Haapsalus, Narvas, Lihulas. Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" on selle ajastu monumentaalseim teos. Kroonik suhtub maa põlisrahvasse sümpaatiaga ja taunib talurahva õigusetust. Kritiseerib Liivamaa aadlike ja linlaste jumalavallatut ja priiskavat eluviisi. 4. Kool ja haridus Rootsi ajal (1583-1700) 1583 a. jesuiidid Tartus. Peaaegu 70 poissi. See on suur arv. Jesuiidid koostavad
nunnakloostri. Ka seal õpetati. Õpetus toimus soome keeles. Soome tähtsaim keskaegne õppeasutus Turu toomkool, tegutses juba 13. saj. Õppekeel ladina keel. Mehi valmistati ette vaimulikeks. Õpiti ladina keelt, muusikat, kalendritundmist ja kirikliku ajaarvestuse aluseid. Kestis 3 a 12 h päevas. Kes tahtis, jätkas õpinguid Pariisis. Hiljem, 14. saj. hakati minema Praha ülikooli. 15. saj jätkati õpinguid Saksamaal. 16. saj. tekkisid 3-4-klassilised triviaalkoolid, õpe 2 a usuõpetus, ladina keel, laulmine (retoorika, dialektika). Valmistasid ette vaimulikke. 1630. Turu triviaalkoolist gümnaasium. 1641. Viiburi gümnaasium. Turu akadeemia avamine 15. juuli. 1640 Pietari Brahe algatusel teoloogia, abiainena filosoofia, õigusteadus, arstiteadus. 1642. akadeemia juurde trükikoda ja raamatukauplus. A. Forsius koostas 17. saj. 1. veerandil esimesesd rootsi-soome kalendrid. Paavali Juusten 1576. piiskoppide kroonika. 1673
arvutamist, ladina kelt ja kirjandust. Esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde. *Kõrgharidust omandati Euroopa, just Saksamaa ülikoolides. Vana-Pärnusse taheti asutada kohalik kõrgem ladinakool talulastele, kuid jäi reformatsioonipalangu tõttu katki, pärast reformatsiooni peamiseks koolitüübiks kujunesid linnakoolid e triviaalkoolid 17 10. SÕDADE AJAJÄRK, lk 156-161, 168-185 *Vana-Liivimaa oli võrreldes Läänemerd ümbritsevate riikidega sisemiselt nõrk ja seda piirkonda iseloomustas feodaalsete väikeriikide killustatus ja sõjaline nõrkus võrreldes naabritega. *Väikeriikidel oli piiratud elanikkond ja madalad majanduslikud ressurssid.
nunnakloostri. Ka seal õpetati. Õpetus toimus soome keeles. Soome tähtsaim keskaegne õppeasutus Turu toomkool, tegutses juba 13. saj. Õppekeel ladina keel. Mehi valmistati ette vaimulikeks. Õpiti ladina keelt, muusikat, kalendritundmist ja kirikliku ajaarvestuse aluseid. Kestis 3 a 12 h päevas. Kes tahtis, jätkas õpinguid Pariisis. Hiljem, 14. saj. hakati minema Praha ülikooli. 15. saj jätkati õpinguid Saksamaal. 16. saj. tekkisid 3-4-klassilised triviaalkoolid, õpe 2 a usuõpetus, ladina keel, laulmine (retoorika, dialektika). Valmistasid ette vaimulikke. 1630. Turu triviaalkoolist gümnaasium. 1641. Viiburi gümnaasium. Turu akadeemia avamine 15. juuli. 1640 Pietari Brahe algatusel teoloogia, abiainena filosoofia, õigusteadus, arstiteadus. 1642. akadeemia juurde trükikoda ja raamatukauplus. A. Forsius koostas 17. saj. 1. veerandil esimesesd rootsi-soome kalendrid. Paavali Juusten 1576. piiskoppide kroonika. 1673
aastast oli Liivi ordu iseseisev reformatsioon jäi poliitiliselt lõpetamata, orduriik püsis kuni Liivi sõjani algab eestikeelse kirjasõna ajalugu 1525. a ilmus eesti, liivi, lätikeelne jumalateenistuse käsiraamat 1535. a anti välja esimene säilinud eestikeelne raamat WanradtiKoell katekismus hakati tegelema piibli tõlkimisega, Hans Susi alustas peamiseks koolitüübiks kujunesid linnakoolid e triviaalkoolid 2.7 Liivi sõda (1558 1583) Rahvusvaheline olukord: 16. sajandi keskel oli Liivimaa naabruses kujunenud tsentraliseeritud riigid (Venemaa, PoolaLeedu, Taani ja Rootsi), kuid VanaLiivimaa oli endiselt killustatud Läänemere väinades valitses Taani; Rootsi, kellele kuulus ka Soome, püüdis laiendada oma mõjuvõimu veelgi ida suunas; võimsust kogus Poola riik, mis 15. sajandil oli jõudnud oma piiridega taas Läänemereni; sõjaliselt tugev oli Poolaga ühendatud Leedu Rootsi: 1523
annaabi.ee 
