Ülejäänud rajad on nende hormoonide jaoks, mis ei pääse läbi membraani Ülekanne cAMP vahendusel · Somatostatiin, GRH, ACTH, FSH; LH, TSH, LPH, MSH, ADH, glükagoon, kaltsitoniin, PTH, hCG, antiotensiin II, VIP, opioidse toimega peptiidid Retseptor asub membraani peal, tavaliselt integraale valk (läbib membraani). Kui tuleb signaalmolekul hormoon ning toimub kompleksi moodustamine, muudab retseptor oma kuju. Retseptor on seotud G-valkudega. G-valgud on trimeersed valgud (alfa, beeta, gramma subühikud). Alfa-subühik omab ensümaatilist aktiivsust. Alfa-subühiku aktiivtsentris istub GDP (guanosiindifosfaat). Kui retseptor muudab oma konformatsiooni, mõjutatakse ka gamma ja beeta subühikut. GDP lükatakse sealt välja. Asendub GTP-ga (guanosiintrifosfaat). Alfa-subühik dissotseerub G-valkudest ja ühineb adenülaattsüklaasiga (AC) ning aktiveerib viimase sellega, et hüdrolüüsib GTP-d. AC hakkab ATP-ga tootma cAMP-d
sees; GPCRd vahendavad väga erinevaid signaale, nt. nägemine, lõhnad, (peptiid)hormoonid, neurotransmitterid jne. Suurte G -valkude klassifikatsioon Gs (effektor adenülaadi tsüklaas), Gi (adenülaadi tsüklaas ja K+ kanal), Golf (adenülaadi tsüklaas), Gq (fosfolipaas C), Go (fosfolipaas C) ja Gt (cGMP fosfodieseraas). 7. Adenülaadi tsüklaas on ensüüm, mis katalüseerib ATP muutmist cAMPks, on mitmete G-valk seoseliste retseptorite efektoriks. Nt trimeersed Gs valgud vahendavad retseptori signaali adenülaadi tsüklaasini, mis sünteesib sekundaarse vahendaja cAMP. 8. Proteiinkinaas A ja CRE- valgud saavad reguleerida valgusünteesi: PKA aktiveerib otseselt CREB valgu, mis omakorda seob CRE (cAMP response element), seeläbi stimuleerib transkriptsiooni. 9. Fosfolipaas C aktiivsusega seotud signaaliülekanne (Inositooltrifosfaat, Diatsüülglütserool, Proteiinkinaas C) - Gq ja Go valgud vahendavad retseptori signaali
teised raku transkriptsioonifaktoritega seostumiseks vajalikud järjestused. Onkogeensetel viirustel on lisaks veel kasvu reguleeriv onkogeen. Komplekssed retroviirused (HTLV ja lentiviirused) kodeerivad ka mitmeid regulaatorvalke, mis vajavad keerulisemat splaissingut kui lihtsatel retroviirustel. Viiruse glükoproteiinid toodetakse env geenilt kodeeritud polüproteiini proteolüütilisel lõhustamisel, glükoproteiinide suurus erineb grupiti. Glükoproteiinid moodustavad pulgakommilaadsed trimeersed struktuurid virioni pinnale. Glükoproteiinidest suurem seostub algselt rakupinnaretseptoriga ja määrab koetropismi, tema vastu ka neutraliseeriv antikeha. Väiksem subühik moodustab pulgakommi varre ja soodustab rakkude sulandumist. HIVi glükoproteiini suurem ühik (gp120) on tugevalt glükosüülitud, tema antigeensus ja retseptorspetsiifika võib kroonilise HIVi kulu jooksul driftida. Replikatsioon.
sünteesib sekundaarse vahendaja · Kõik GPCRd on väga sarnase struktuuriga, koosnedes 7 transmembraanses domääniga monomeersest valgust, kusjuures N- terminus on rakust väljas ja C-terminus raku sees · GPCRd vahendavad väga erinevaid signaale, nt. nägemine, lõhnad, (peptiid)hormoonid, neurotransmitterid jne. GPRC stimuleerimine spetsiifilise ligandiga aktiveerib adenülaaditsüklaasi aktivatsiooni (-andrenergilise retseptori näide) Trimeersed Gs- valgud seovad -adrenergilised retseptorid ja adenülaattsüklaasi Läkaköhatoksiin ja kooleratoksiin modifitseerivad pöördumatult G-valke CREB valgud seovad cAMP signaali transkriptsiooniga 35 GPRC signaali kustutamine:
Lpp Välismembraanis kõige enam esindatud valk, kinnitab välismembraani peptidoglükaanile, stabiliseerib raku LamB Maltoosispetsiifiline poriin, -faagi kinnitumine OmpF, OmpC Väikese massiga katioonide difusioon PhoE Anioonide difusioon, aktiveeritakse P-limitatsioonil TonB Siderofooridega vahendatud Fe-transport E. coli tüüpilised välismembraani valgud on OmpF, PhoE ja OmpC, mis moodustavad -tünne ning on trimeersed poriinid, seest hüdrofiilsed. Nende valkude poriinis on spetsiifiline L3 silmus, mis on oluline nii ainete difundeerumisel kui ka selektiivsusel. OmpF laseb läbi kuni 600 Da raskuseid molekule, seega ioonid, aminohapped, monosahhariidid kasutavad difusioonipoore periplasmasse jõudmiseks. Disahhariidid, polüsahhariidid ja teised molekulid vajavad spetsiifilisi välismembraani transportereid läbimaks membraani. OmpF on pH-st sõltuv katioone läbilaskev poriin, mis pH < 4 muutub
annaabi.ee 
