Viimane neist on tõeliselt nauditava kõlaga pill, mis sobib pidulikele üritustele mängimiseks. Pillide tutvustus oli väga huvitav, kuna mina nägin ja kuulsin mitmeid instrumente esimest korda. Liina Saari hääl oli muidugi võimas. Eriti mõnusalt kõlas Liina Saari sopran koos zink´iga, kuna zink sarnases kohati inimhäälega ja seega moodustasid need kaks häält koos ilusa kõla. Lauljanna suutis välja laulda kõik barokiaegsed trillerid ja kaunistused. Kohati tundus, et see ei saa reaalne olla, sest inimhäälega on väga keeruline selliseid käike laulda. Mina arvan, et on tore, kui käivad esinemas sellised ansamblid, sest see on hea vaheldus koolielule, aga samas on see ka väga hariv.
1661.aastal lasi Louis XIV rajada Pariisi Kuningliku Tantsuakadeemia,kus pandi alus professionaalsele balletiõpetusele. Louis XIV lõpetas tantsimise ja balletietendustes osalemise 1670.aastal ning siis hakkasid balletti tantsima vaid professionaalsed tantsijad,kes esitasid virtuoosseid etendusi,mis nii tantsude kui ka meloodia poolest tekitasid publikule afektiseisundit. Naistantsijad esitasid balletti laval esmakordselt 1681.aastal. Balletietendused olid ainulaadsed,kohati ka trillerid,mis vallandasid vaatlejates tohutuid emotsioone. 17.sajandi lõpul sai ballett Venemaal populaarseks tänu PeeterI-le,kes kutsus Venemaale kunstnikke Euroopast ning aastal 1738 rajati Peterburgi esimene tantsukool,millega kujunes Venemaa üheks olulisemaks balletikeskuseks maailmas. Jean Baptiste Lully,kes sündis 1632 aastal Itaalias, alustas oma karjääri Prantsusmaal 1646.aastal toapoisina ning 1653.aastal nimetati ta õukonnaheliloojaks. Hiljem rajas ta 16 parimast
Prantsusmaa Koos klassikalise balletiga kujunes Prantsusmaal 17.saj välja ka klassikaline ooper. Mõlema zanri tekkimisel sai määravaks itaalia päritolu helilooja Jean-Baptiste Lully (16321687) tegevus. Barokkajastu lõpuks tekkis 2 erinevat ooperiliiki, millel olid erinevad taotlused : 1.)Prantsuse ooper loomulik hääl, balletinumbrid, peen koomika, kaunistuste puudumine meloodias. 2.)Itaalia ooper kastraatide ja primadonnade kultus, peamiseks numbriks oli aaria ( koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus. Prantsuse ooperi pealinnaks oli 19.saj esimesel poolel Pariis. ,,Manon" on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid(jutustab traagilisest armastusloost). Tuntuimad Prantsuse ooperiteatrid: 1)Palais Garnier 2) Lille Saksamaa ¤Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden . ¤Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis.
viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethovenklaverit seitsmeaataselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe. . Looming - 9 sümfooniat, klaverisonaadid, kontserdid, keelpillikvartetid, ooper „Fidelio“, kaks missat. Muusikat iseloomustab dramaatilisus. 6 Klassitsismi muusikalised arengud Vähem keerulisi kaunistusi, trillerid, kõike mis segab muusika mõju. Muusikas domineerib põhimeloodia, vähem kasutatakse dissonantse ja meloodia on kompaktne ja korrapärane. Sümfoonia areneb kui instrumentaalmuusika vorm, kus meloodiat ei katkesta solisti virtuoosne uhkeldamine. Klassikalise perioodi alguses on see kolmeosaline teos, üsna lühike (tihti mitte pikem kui ooperi avamäng, millest ta arenes), kahe pikema kiirema osaga suhteliselt lühikese aeglase osaga keskel.
iseloomulik tämber. Hinnatud on kullast flöödid. Puupuhkpillide puhul on oluline keel. 1) lihtne (,,kuiv" sülitamine, tfuu) 2) topelt keel (t, k) Flöödi perekond: Pikoloflööt in C (kõlab oktav kõrgemalt) Flööt in C Altflööt in G Bassflööt in C (kõlab oktav madalamat) (Kontrabassflööt in G Matthias Ziegler) Ulatus: C1 C4 (enamus flöötidel on h-klapp) Pikoloflöödi madalaim aste on d. Komplitseeritud võtted: 1.oktavi cis-d, c-des trillerid 2.oktavi a-b, a-c trillerid Uue muusika mänguvõtted: 1. Multifonid 2. Glissado (kuni terts) 3. Keeleramm (tongue ram) 4. Key click 5. Pizzicato 6. Õhkhelid (breath tone) 7. Frullato 8. Bisbigliando 9. flazoletid Flöödi registrid: Madal matt, sametine, tume. ppp mf Keskmine pehme, läbipaistev, hele. f Kõrge Põhiline mängu register, särav, selge, terav, läbitungiv (ülemised noodid). fff raske on vaikselt mängida.
võimaldas kasutada ooperilauljaid kes tagasid kõrge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuulkuvad Mozarti " Võluflööt", "Haaremirööv" ja "Teatrudirektor". Sajandi lõpuveerandil, kui Singspiel sai Saksamaal suurmoeks, jõudis näitetruppide tegevus ka Tallinna. 21 9.1 Opera seria kriis Peamiseks numbriks oli aaria (koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus. Selleks ajaks olid kadunud ooperis tasakaal sisu ja muusika vahel. Laulja kujunes diktaatoriks helilooja ja poeedi jaoks, koori osatähtsus vähenes. Publikule muutus ooper ajaviiteks. XVII saj. hakati ooperi vaheaegadel esitama lõbusaid lühikesi muusikaetendusi tekkis opera buffa ehk koomiline ooper. Opera buffat hakati etendama väljaspool opera seriat. Esimese opera buffa kirjutas G
3)fuuga, süit, motett, 3) sonaat, (sümf. kontsert) soolokontserdi vorm lauluvormid, rondo concerto grosso, sonata de cheiesa 4)eelis. kiriklik 4)eelis. ilmalik,tantsulis-laululis põhiloomus,menuett, sonaadi- tsüklis 5)meloodia keeruline(trillerid) 5)meloodia lihtsustus,kolmkõla 6) rütm- ühetaoline 6)rütm-kiire rütmide vaheldum. kontrastide ahel 3. J. Haydn (1732-1809) Sündia Alam-Austrias Rohrau külas. Oli toomkiriku laulupoiss,hiljem klaveriõpetaja ja tantsuviiuldaja. Viinis itaalia helilooja Porpora klaverisaatja ja kammerteener.Edu heliloojana, esimene keelpillikvartett asjaarmastajatele.1759.a.