· Pimeduses on sensor osalise depolaratsiooni seisundis ja saadab välja pidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele · Kui valgus hüperpolariseerib sensori, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad · Valguse "transleerimist" närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks nimetatakse fototransduktsiooniks · Bipolaarsed rakud on sünaptilises ühenduses ganglionirakkudega VÄRVUSTE NÄGEMINE Värvuste nägemise teooriad Trikromaatilisuse teooria · võrkkestas on sinise, rohelise ja punase valguse suhtes tundlikud rakud · rohelise ja punase sensori ärritumisel saadakse kollase värvuse aisting · sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritumisel saadakse valge värvuse aisting Vastandvärvuste teooria · võrkkestas on vastandvärvusneuronid · külgmises põlvikkehas ja ajukoores on värvusspetsiifilised rakud VÄRVUSNÄGEMISE TEST http://www.silmatervis.ee/?page_id=299 VÕRKKESTA TSENTRAALLOHK
Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju. Kolvikesed, mis on silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, on seotud värvuste nägemisega. Koos kepikestega võimaldavad nad nägemist. Värvuste nägemist võimaldavad olvikesed sellepärast, et enamasti esineb vähemalt kahth tüüpi kolvikesi, mille tundlikkuse spektraalne jaotus on erinev. Hämaras kolvikeste töö lakkab, mistõttu värvuste eristamise võime kaob. Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlike rakke sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab suure hulga värvustega seotud fenomene- rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse, sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritamisel valge valguse aisting jne. Vastandvärvuste teooria seletab värvuste nägemist ja sellega seotud fenemone jube reetinas leiduvate vastanvärvusneuronite ja külgmises põlvikkehas ning ajukoores värvusspetsiifiliste nn
Kepikesed sisaldavad nägemispurpurite rodopsiini, mille punane värvus tuleb sellest, et ta neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi. Värvuste nägemist seletatakse sellega, et kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini, mis neelavad sinist, rohelist ja punast valgust, lainepikkustega vastavalt 430, 535 ja 575 nm. Seega on kolme tüüpi kolvikesi. VÄRVUSTE NÄGEMINE Värvuste nägemist seletatakse preagu trikromaatilisuse teooriaga. Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlikke rakke kolme liiki- sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab suure hulga värvustega seotud fenomene: rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse, sinise, rohelise ja punase sensori samaaegselt ärritamisel valge valguse aisting jne. KUIDAS MUUDETAKSE VALGUSÄRRITAJA KEPIKESTES SENSORI-JA AKTSIOONIPOTENTSIAALIDEKS?
lähtuva impusatsiooni tõusu või languse. Nende rakkude retseptiivsed väljad on sõõrjad, neil on tsentrum ja perifeeria. Valguse sisselülitamisele reageerivad need retseptiivväljad, mille tsentrumi ärritamine valgusega põhjustab impulsside sageduse tõusu. Valguse väljalülitamisele aga need väljad, mille ärritamisel sealt lähtuvate impulsside sagedus langeb. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus. Värvuste nägemist seletatakse praegu trikromaatilisuse ja vastandvärvuste teooriatega. Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlikke rakke sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab hulga värvusega seotud fenomene: rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse aisting, sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritamisel aga valge valguse aisting jne. Vastandvärvuste teooria seletab värvuste nägemist
1. visuaalne ala – V1 saab informatsiooni kontralateraalse nägemisvälja alalt. Visuaalkorteks on 2 mm paksune ja organiseeritud vertikaalsete sammastena, mida nimetatakse orientatsiooni silmadominantseteks sammasteks. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu teatud orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi. Binokulaarne nägemine tähendab esemete vaatlemist üheaegselt kahest erinevast punktist, näiteks kahe silma abil. Värvuste nägemist seletatakse praegu trikromaatilisuse ja vastandvärvuste teooriatega: Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlikke rakke sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. Värvuste fenomenid: rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollane värvus. Vastandvärvuste teooria seletab värvuste nägemist ja sellega seotud fenomene juba reetinas leiduvate vastandvärvusneuronite ja külgmises põlvikkehas ning ajukoores värvusspetsiifiliste kahekordselt vastandlike rakkude esinemisega.
annaabi.ee 
