häirivad vaid ehk liiga ärevad, fluorestseeruvad taustatuled. Iga klaveripala järel saal lausa upub aplausi pianisti rafineeritud mäng on toonud kohale väga palju klassikalise muusika austajaid. Esimene kontserdil kõlav Liszti romanss kannab nime ,,O pourquoi donc" e-mollis on vaikne ja romantiliselt hingestatud pala. Järgmisena kõlab klaverietüüd ,,Un sospiro", mis tähendab tõlkes ohet, teost on tehniliselt keerukas mängida, kuid Lang naudib trikitamist. Peagi kõlab ka peagi metsikus taktis kulges ,,Rakozcy marss", mille komponeeris vene pianist Vladimis Horowitz nii Berliozi kui ka Liszti marsi versioonidest, saades tulemuseks lõbusalt sähviva klaveripala. Sellele järgneb Liszti kuues etüüd a-mollis, milles uhkeldab Lang taaskord suurepärase virtuoossusega, vihtudes ülima meisterlikkusega klaveriklahve. Viimasena kõlab Schuberti ,,Ave Maria", mille transkribeeris klaverile Liszt
Omamoodi koomikat tekitab erootiliste tunnete lihtsameelne kujutamine. Näiteks saksa maalikunstnik, Friedrich Targa õuemaalija Lucas Cranach Vanem harrastas viimistletud stiili ja oli mõjutatud aristokraatlikust maitsest. Manerismi suurmeistriks võib aga pidada veneetslast Jacopo Tintorettot (1518-1594) Veneetsiast, maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. Näide : "Püha õhtusöömaaeg", "Paradiis". Mõningatel juhtudel harrastati tõelist trikitamist - näiteks võiks tuua Giuseppe Arcimboldo (1530-1593) aastaaegade pildid. Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Nimelt kogus Giorgio Vasari (1511- 1574) lugusid ja andmeid renessansskunsti suurkujudest ning andis need 1550. aastal välja raamatuna "Väljapaistvate kunstnike elulood". Samuti silmapaistvateks maalijateks peetakse :Parmigianinot(1503-1540) ja tema"Pikakaelalist Madonnat ,,. Angolo Bronzinot(1503-1572) kes maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses
Võitlus rahapesu vastu on suunatud kuritegevuse ja selle arvel rikastumise takistamisele. Kaugemaks eesmärgiks on majanduskeskkonna usaldusväärsuse kaitse ja rahandussektori stabiilsuse tagamine. Suured ,,musta raha" vood võivad mõjutada pakkumise-nõudluse tasakaalu. Kontroll majanduskeskkonnas on vajalik ka selleks, et ausad ärimehed ei jääks konkurentsis halvemasse seisu, et ei toimuks maksude liigset optimeerimist ja muud liigset trikitamist. 8 Kokkuvõte Kuigi esmapilgul ei pruugi märgata või mõista vahet rahapesul ja maksudest kõrvale- hiilimisel, on see vahe siiski olemas. Rahapesu korral on alati tegemist kuritegelikul teel saadud varaga ning selle tegelik omanik püüab end varjata. Võitlus rahapesuga on oluline, sest tundmatut päritolu ,,must raha" suurendab majanduse ja finantssüsteemi haavatavust,
meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismi suurmeistriks võib pidada veneetslast Jacopo Tintorettot (1518-1594). Mõningatel juhtudel harrastati tõelist trikitamist - näiteks võiks tuua Giuseppe Arcimboldo (1530-1593) aastaaegade pildid. Skulptori ja kullassepana, aga ka seiklejana sai tuntuks Benvenuto Cellini (1500-1571). Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Saksamaale ei toonud renessanss sellist vabanemistunnet kui Itaaliasse. Veel kaua püsis varasemast keskajast pärinev mõtteviis. Sakslaste tõsine, mõnikord isegi sünge kunst otsekui ähvardas usklikke
Pärinevad enamasti kiriklikust kultuurist, hilisemast vähem. · Mask commedia dell'arte tegelaskuju. Üks keerulisemaid tegelaskujusid. Suured puust nikerdatud maskid. Paljude tunnustega tegelased, millest paljud olid publikule teada. Süzee liikus edasi, aga valmis teksti polnud. Renessanssteatris õppisid näitlejad noorena rollid ära ning mängisid igaüks üht maski. Näitlejad improviseerisid vastavalt kultuuritunnustele: polnud teada, kuidas lugu tegelikult kulgeb. Palju trikitamist, situatsiooni- ja sõnakoomikat. Maskid olid naljakad tegelaskujud, mängulised ja improvisatsioonilised. Commedia dell'arte maskid renessansiaegne itaalia improvisatsiooniteater, mis põhines koomilistel süzeedel. - Pierrot meeldiv ja sõbralik teener, kes heauskse loomu tõttu petta sai alati. - Colombina teenijanna. Algselt lihtsameelne talutüdruk, hiljem peen linnasubrett. - Arlekiin kosmiline teener, zanni - Doktor satiiriline vanamehekuju
annaabi.ee 
