Kaardil orienteerumiseks ja õigesse sihtpunkti jõudmiseks · Klassikalise sõiduviisi ja uisustiili erinevused (3) Klassikaline: vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis, paaristõukeline 1 - sammuline sõiduviis, paaristõukeline sammuta sõiduviis Uisustiil: paaristõukeline 2-sammuline uisusammsõiduviis, paaristõukeline 1- sammuline uisusammsõiduviis · Nimeta 2 pidurdusviisi Sahkpidur- kasutatakse otselaskumistel kiiruse vähendamiseks või peatumiseks. Triivpidurdus · Nimeta 2 olümpiavõitjat murdmaasuusatamises. Kristina Smigun, Andrus Veerpalu
pöörde lõpus täistaldadele tagasi, pigem kerge tahakallutus, põlved kergelt kõverdatult (lk26) 4) Poolsahkpööre – laskudes „põikilaskumine“ ja pöörates „sahkpööre“. Põikilaskudes jalg ½ pöida ees pool, jalad põlvedest kergelt kõverdatud. Keha ülaosa ja vaade oru poole. Mõlemad kepid nõlva pool. Nõlvapoolsed kandid maas. Enne pööret sahk -> sahkpööre -> nõlvapoolse jala kõrvale toomine (lk27) 5) Paralleelpööre – nagu triivpidurdus, aga pöörde lõpus ei peatuda täielikult. Pöörde jaoks tõstetakse suusakandasid pöördest teisele poole kiire liigutusega. Suuski hoitakse koguaeg paralleelselt. (lk33) 6) Poolsahkparalleelpööre – „põikilaskumisasend“ -> pöördeväline suusk poolsahkasendisse ->pöördesisene suusk tuuakse pöördevälise kõrvale Tõusuviisid: 1) Treppsamm – külg ees nõlva suhgtes; nõlvapoolsed kandid lumes, keharaskus nendel; korraga liiguvad sama käsi-jalg
Poolsahkpidur -Kasutatakse põikilaskumistel NÕUDED: Põhilaskumisasendis kanda keharaskus üle mäepoolsele suusale, mis võimaldab orupoolse suusa sahkasendisse viimist ja kantimist, suusaninad kohakuti. Mida järsem on pidurdus, seda enam kallutatakse kere ette, lähendades mäepoolset kätt sahasoleva jala labale. Pidurdamine tahtliku kukkumisega- kasutatakse ohuolukorras, kus pole võimalikud teised pidurdusviisid. Triivpidurdus- kasutatakse nõlvadel kiiruse vähendamiseks või suuskade seiskamiseks Sõiduviisid Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis Selle sõiduviisi tunnusteks on, et tsükkel koosneb kahest vahelduvast liugesammust, tõukepaine jätkub eessammu alguses ja kepitõuge lõpeb suusatõuke ajal. Kasutatakse, kui suusa liugepikkus võimaldab lepitõuget lõpetada suusatõuke ajal. Sõiduviisi eesmärgiks on
nõlvadel. Keharaskus pöördesisesel suusal, pöördeväline suusk koormamata veidi eespool ning veidi kanditud. Pööramiseks kanditakse suusk ja järk-järgult kantakse üle ka keharaskus. Õige suuna saavutamisel kantakse keharaskus lõplikult pöördevälisele suusale ja pöördesisene suusk tuuakse teise juurde. 4. Käärpööret kasutatakse tavaliselt otselaskumisel lõpupöördena. Pööre sooritakse käärasendis. Pidurdused Sahkpidurdus, poolsahkpidurdus, triivpidurdus (pidurdamine külglibisemisega). 1. Sahkpidurdus. Jalad on laias harkseisus, pöiad pööratud sissepoole ning sääred kallutatud ette. Suusaninad peaks olema kohakuti ja veidi lahus. Reied jäävad kerega ühele sirgele, käed all-kõrval. Pidurdusel kanditakse suusa siseküljed, põlvi ei tohi kokku suruda ja keharaskus liigub kandadele. 2. Poolsahkpidur. Põikilaskumisasendis tuleb keharaskus kanda mäepoolsele suusale, orupoolne suusk viia sahkasendisse ja seejärel kantida
alateadvuse tasandil ilma sellele mõtlemata. Tõusuviisid. Astesammuga, käär- ja poolkäärtõus, trepptõus, libiseva jooksu ja uisusammuga tõus. Laskumised otse (eri asentites ja põiki). Klassikalised sõiduviisid. Vahelduvtõukeline (VT) kahesammuline, paaristõukeline (PT) sammuta, PT ühesammuline. Uisuviisid. Kepitõuketa, pooluisusamm, PT kahesammuline, PT ühesammuline, VT kahesammuline. Pidurdused. Sahk-, poolsahk-, tahtliku kukutamisega, triivpidurdus. Pöörded. Uisusamm-, sahk-, poolsahk-, parallel-, poolsahk-paralleelpööre. 6.3. Eelistatuks loetakse, et esmalt õpetatakse klassialist ja seejärel uisutehnikat. Viimane on mõnevõrra keerukam sest: - See erineb tavaliigutustest (kõndimine, jooksmine), tõigatakse diagonaalsuunas ja liigutused on tihti asümeetrilised; - Jalapöia töö on keerukam ja intensiivne, jalga peab suusa igaks sammuks lumelt üles
annaabi.ee 
