Naha all on paks rasvakiht Toitub kaladest Veebruaris sünnitab jääpankadele valgekarvalise poja Läänemere viigerhüljes on maailma väikseim hüljes tema kehapikkus on 130150 cm ja kaal 5060 kg. Kaal kõigub sõltuvalt aastaajast, ulatudes sügisel kuni 100 kilogrammini. Viigerhülge iseloomulikuks jooneks on tema karvkatte muster: heledad ringikujulised laigud seljal ning tumedad kõhul. Hallhüljes Elab kaugematel rahudel ja avamerel Sünnitab poja triivival jääpangal Talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa Hallhüljes on Läänemere kolmest hülgeliigist suurim: täiskasvanud isasloomade pikkus võib olla üle kolme meetri ja kaal 300 kg. Hallhülge karvkatte värvus ja varjund võib olla väga erinev. Isasloomadel on tavaliselt tumepruun-hallikas karv üksikute heledamate laikudega, emased on aga harilikult helehalli-pruunika tooniga, eest heledamad, tumedate tähnide ja laikudega
Vaide otsustab vaatama minna, ehk vajatakse paadis abi. Selle peale aga ärritub Kurba, kes varustas Vaide paati bensiiniga ning ähvardas tikku visata bensiinipaati. Kuid kui paadini jõutakse, siis avastatakse, et see on tühi, mõni minut pärast Vaide paadi sinnajõudmist viivad tormised lained paadi hoopis vee alla ja sinna see jääbki. Kogu see lugu masendab Vaide paadisolijaid sügavalt ning kardetakse, et nendega juhtub sama, mis juhtus tollel triivival paadil olnutega meri võtab nad endale. Merel rappumisest ja piinlemisest ollakse väsinud ja tüdinud ning üks laevalistest tuleb alla teiste juurde suure kisaga, et ta nägi kaugemal kallast ja maad. Kõik satuvad elevusse ja asuvad asju kotti pakkima ning lapsi sülle võtma, et olla võimalikult valmis maale astumiseks esimesel võimalusel. Ent muututakse vihaseks, kui paadijuht Vaide ei tee märkamagi maad ning hoopis eemale sellest sõidab.
Tema on kogu raamatu rõõmsaim ja asjalikuim tegelane. Tihtipeale oli just tema, kes seletas raamatu vältel varasemalt tehtud ekspeditsioonidest või virmaliste tekkimise nähtusest. Alati, kui valitses .vaikus ning morn tuju, muutis doktor kõigil tuju heaks oma positiivse ellu suhtumisega Kapten Altamont ameeriklane, laeva "Porpoise" kapten. Otsis loodepoolset läbipääsu põhjapoolusele, kuni ta laev jäi kahe kalju vahele kinni triivival jääl. Minnes kogu meeskonnaga abi otsima, sattusid nad peagi tormi kätte ja kõik peale Altamonti hukkusid. Ta oleks ise ka hukkunud, kui juhuslikult poleks "Forwardi" meeskond teda jää alt leidnud ja tema elu päästnud. Ta iseloom on sarnane kapten Hatterasele. Ta on veidi jutukam ning mitte .nii suure kinnisideega jõuda põhjapoolusele Johnson vana ning vapper pootsman laeval "Forward". Üks vähestest, kes jäi reisi vältel
-kasvab 1,5m pikkuseks -ujuvad osavasti loibaga sõudes -naha all on paks rasvakiht -toitub kaladest -veebruaris sünnitab jääpankadele valgekarvalise poja Hallhüljes. Läänemere hüljeste hulgas suurim. Tavaline kogu Läänemeres, ka Eesti vetes. Elupaigaks ulgumere, saarte ja laidude ümbrus. Talveperioodi veedab lahtistel jäätükkidel kinnisjää serva läheduses, kus sünnitab veebruaris-märtsis ühe poja. -elab kaugematel rahudel ja avamerel -sünnitab poja triivival jääpangal -talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa Vaalalised Läänemeres elab püsivalt ainult üks liik delfiinlaste sugukonnast – pringel e. seakala. Elupaigaks mere, rannalähedased alad. Toitub peamiselt räimedest ja lõhedest, limustest ja vähkidest. Poegib kevadel. JÕED JA JÄRVED Eesti jõed, nende elustik ja elukooslused JÕGI – maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. -voolutee – jõeorg
puudub”, oli suuri raskusi suusatehnika omandamisel. Sama märkuse saanud keskmaajooksja esines aga suusavõistlusel hästi tänu heale vastupidavusvõimekusele. - Isegi kõrgel tasemel iluuisutajatel ja iluvõimlejatel on olnud suuri raskusi püstijäämisega otselaskumisel. - Kõrgtasemel breigitantsija ei suutnudki suusatamise sõiduviise rahuldavalt omandada. Libiseval toepinnal ehk suusal ja eriti triivival suusal püsimine on niivõrd spetsiifiline, et kõigil osavusalade sportlastelgi ei lähe suusatehnika õppimine kiiresti ja ladusalt ning nõuab piisvalt suurt ajakulu. 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod on suusatamise õppimisel põhilisteks kujutluse loomise meetoditekd. Sõnameetodit kasutatakse põhiliselt suurema kogemusega suusataja juhendamisel, näitemeetodit aga laste ja algajate juures.
annaabi.ee 
