Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"triivinurk" - 5 õppematerjali

Laeva ujuvus ja mereomadused
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

liikuma mööda korrapärast ringjoont. Laeva diametraaltasandi ja liikumissuuna vaheline nurk, triivinurk jääb sealjuures konstantseks. Rooli maksimaalse kalde puhul 35o on triivinurk tavaliselt 12-15o. Kaugust, mille läbib laeva

Ehitus → Laevaehitus
255 allalaadimist
Ujuvus-mere- ja eksplomadused
88
docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

mõjuvate jõudude toimel liikuma mööda kõverjoont, mida nimetame tsirkulatsiooniks (Joon. 3.37). Manöövri esimestel hetkedel toimub liikumine pöördele vastupidises suunas sest jõud Ry lükkab laeva külgsuunas. Kaugust lt, mille võrra laev kõrvale triivib, nimeta-takse tagasinihkeks Varsti aga hakkab laev pöörduma rooli mõjul ettenähtud suunas ja tema raskuskese hakkab liikuma mööda korrapärast ringjoont. Laeva diametraaltasandi ja liikumissuuna vaheline nurk, triivinurk  jääb sealjuures konstantseks. Rooli maksimaalse kalde puhul 35o on triivinurk tavaliselt 12-15o. Kaugust, mille läbib laeva raskuskese manöövri algusest kuni laeva pöördumiseni 90 o le nimetatakse edasinihkeks. Suurimat laeva poolt kursi suunas läbitud kaugust lo nimetatakse otsenihkeks. 27 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias

Ametid → Ametijuhend
40 allalaadimist
Väikelaevajuhid - navigatsioon
133
ppt

Väikelaevajuhid - navigatsioon

Merepinna ja ­põhjavahelise sügavuse saamiseks tuleb mõõdetud tulemusele liita laeva süvis. Laeva tee arvutamine Laakimine Laeva triiv ( ) Hoovusõiend ( ) Reisiplaneerimine Kaarditöö Laakimine - laeva liikumise elementide arvestamine tema asukoha määramiseks ja kaardile kandmiseks (K; V; ; ). Graafiline ja analüütiline. Triiv - laeva kõrvalekaldumine kursist tuule mõjul. Triivi suurust iseloomustab triivinurk, so laeva tõelise kursi ja tegeliku liikumise suuna vaheline nurk (). Kui tuul puhub vasakust pardast, siis on pluss märgiga, kui aga paremast pardast, siis miinus märgiga. Triivivaks nimetatakse ka laeva, millel puudub merel käik, on jääs kinni või mille ankur ei pea. Triivi mõjul hakkab laev kalduma kõrvale oma tõelisest kursist ja hakkab liikuma nn. kaardikursi järgi. Kui muudetakse laeva kurssi, siis muutub ka triivi nurga väärtus.

Merendus → Laevandus
27 allalaadimist
Laevajuhid- navigatsioon
133
ppt

Laevajuhid- navigatsioon

Merepinna ja ­põhjavahelise sügavuse saamiseks tuleb mõõdetud tulemusele liita laeva süvis. Laeva tee arvutamine Laakimine Laeva triiv ( ) Hoovusõiend ( ) Reisiplaneerimine Kaarditöö Laakimine - laeva liikumise elementide arvestamine tema asukoha määramiseks ja kaardile kandmiseks (K; V; ; ). Graafiline ja analüütiline. Triiv - laeva kõrvalekaldumine kursist tuule mõjul. Triivi suurust iseloomustab triivinurk, so laeva tõelise kursi ja tegeliku liikumise suuna vaheline nurk (). Kui tuul puhub vasakust pardast, siis on pluss märgiga, kui aga paremast pardast, siis miinus märgiga. Triivivaks nimetatakse ka laeva, millel puudub merel käik, on jääs kinni või mille ankur ei pea. Triivi mõjul hakkab laev kalduma kõrvale oma tõelisest kursist ja hakkab liikuma nn. kaardikursi järgi. Kui muudetakse laeva kurssi, siis muutub ka triivi nurga väärtus.

Merendus → Merendus
92 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Manööver-riba leitakse valemist: BMR LS sin BOV cos Vt sin (12.2) kus LS ­ laeva silindrilise osa pikkus, [m], , ja ­ tuulest, hoovusest ja lainetusest tulenevad triivinurgad,[0], V - laeva kiirus, [m/sek], ­ laeva seegamisnurk, [0], t ­ seegamise periood, [sek]. Sügava vee jaoks, kui sügavus ületab 3 korda laeva süvise, saab tuuletriivi nurkade suuruse Tabelist 12.1., millest triivinurk valitakse laeva veepealse ja veealuse osa purjepinna suuruse suhte SÕ/SV , tegeliku tuule kursinurga qU ja tuule kiiruse ning laeva kiiruse suhte U/V järgi. Kui puuduvad muud täpsemad andmed, tuleb võtta: SÕ/SV=1,2 H/T (12.3) kus H ja T ­ laeva parda kõrgus ja süvis. Väiksemate sügavuste korral parandatakse Tabelist 12.1 saadud triivinurka Tabelis 12.2. toodud parandusteguriga k. Tabel 12.1.

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun