Trihhinelloos Trihhinelloos ehk keeritusstõbi on nakkushaigus, mida põhjustab lihastesse kapselduv ümaruss Trichinella spiralis. Praegusel hetkel kirjeldatakse maakeral 12 trihhinelloosi tekitajat, mis jagunevad kihnu moodustavateks ja mittemoodustavateks rühmadeks. Haigus on inimestel, liha- ja kõigetoidulistel loomadel, mereimetajatel, hobustel ja lindudel täiskasvanuna peensooles ja vastsena lihaskoes parasitseerivate Trichinella perekonna ümarusside tekitatus. Inimesed põevad haigust intensiivse nakkuse korral raskelt ning on esinenud ka surmajuhtumeid. Täiskasvanud keeritsussid asuvad peensoooles, vastsed vöötlihastes. Vastsete
Põhjuseks oli Nõukogude Liidu vajadus eksportida rohkem karusnahku. Tänapäeval kährikuid karusnaha pärast enam eriti ei kütita ja nende populatsioon on sealtpeale, kui kadus küttimise majanduslik motiiv ka kasvanud. Kährikkoera arvukuse kasvule aitas kaasa ka käesoleva 6 sajandi algusest alates läbiviidav marutaudivastane vaktsineerimiskampaania. Täna levitavad kährikud kärntõbe, trihhinelloosi ja alveokokk-paelussi nakkust. Alveokokk-paeluss on inimese tervisele surmavalt ohtlik. Kähriku liha inimene ei söö, aga nakatumine võib toimuda läbi metssealiha söömise, kuna metssiga võib kõigesööjana olla söönud nakatunud kährikkoera korjust. Populatsiooni kontrolli all hoidmiseks on vajalik piisav küttimine, seda soodustaks nõudluse suurenemine karusnahaturul, kuid see protsess pole ei ökoloogide ega
tegevuse edukuse tagamiseks. SLT tegevust reguleerib Veterinaar- ja Toiduameti tunnustamise otsus nr 271, mis on väljastatud 16.09.2009. Selle alusel on määratletud SLT tunnustatud tegevus- ja tootmisvaldkonnad. Mahelihade käitlemise valdkonna tootmist tunnustab SLT-le väljastatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori otsus nr 393, 16.detsembrist 2009.a. SLT kvaliteedilabor on riiklikult akrediteeritud trihhinelloosi määramiseks vajalike analüüside läbiviimiseks vajalike seadmete ja töötajate kvalifikatsiooni ulatuses 19 (Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori otsus nr. 107, 01. aprill 2010.a.). 7.1 Tooted Doktori Koostis: Sealiha (35%), joogivesi, veiseliha (20%), seapekk, lõssipulber, sojavalk, tärklis, keedusool (maks.2%), stabilisaatorid: E450,
(ka germanofoobia) Tokofoobia- hirm raseduse vi snnituse ees. (vt maieusiofoobia, etc) Toksifoobia, toksofoobia, toksikofoobia- hirm mrkide vi juhusliku mrgituse ees. (vt iofoobia) Tomofoobia- hirm kirurgiliste operatsioonide ees. Tonitrofoobia- hirm kuemrina ees. (ka keraunofoobia, vt astrapo-, brontofoobia) Topofoobia- hirm kindla koha vi olukorra ees. Traumatofoobia- hirm trauma vi vigastuste ees. Tremofoobia- hirm vrisemise ees. Trihhinofoobia- hirm trihhinelloosi (keeritsusstve) ees. Trihhofoobia , trihhopatofoobia, hpertrihhofoobia- hirm juuste ees. (ka kaetofoobia, vt peladofoobia, etc) Triskaidekafoobia- hirm number 13 ees. Tropofoobia- hirm liigutamise vi muudatuste tegemise ees. (vt metatesiofoobia) Trpanofoobia- hirm sstide ees. Tsaetofoobia- vt kaetofoobia Tsibofoobia, sitofoobia, sitiofoobia- hirm toidu ees. Tsklofoobia- hirm jalgrataste ees. Tuberkulofoobia- hirm tuberkuloosi ees. Trannofoobia- hirm trannide, hirmuvalitsejate ees.
183. Ümaruss naaskelsaba pikkus 0,3 cm 1 cm , eluiga 35-75 PÄEVA. 184. Naaskelsaba areng toimub a) peremehe vahetustega ; b) ühes peremehes -ÕIGE. 185. Naaskelsaba vastsed elavad inimese kopsus a) õige ; b) vale -ÕIGE. 186. Enteriobioosi haigustunnuseks on KIHELUS PÄRAKUS 187. Enterobioos on surmaga lõppev haigus a) õige ; b) vale -ÕIGE. 188. Enterobioosi nakkuse võib saada pesemata käte vahendusel a) nakatunud inimeselt ÕIGE ; b) esemetelt . 189. Trihhinelloosi võib inimene nakatuda süües vastsetega nakatunud a) veise liha ; b) metssealiha ; c) kodusea liha .ÕIGE PEALE A VARIANDI 190. Trihhinella vastsed võivad lokaliseeruda peremehe a) lihastes -ÕIGE; b) ajus ; c) kopsus ; d) südames . 191. Trihhinellat nimetatakse keeritsussiks, sest TA ON KEERDU TÕMBUNUD JA KRUSSJAS. 192. Trihhinelloos võib inimesel lõppeda surmaga a) õige -ÕIGE; b) vale . 193. Trihhinella täiskasvanud isendid elavad peremehe a) lihastes ; b) sooles
183. Ümaruss naaskelsaba pikkus 0,3 cm 1 cm , eluiga 35-75 PÄEVA. 184. Naaskelsaba areng toimub a) peremehe vahetustega ; b) ühes peremehes -ÕIGE. 185. Naaskelsaba vastsed elavad inimese kopsus a) õige ; b) vale -ÕIGE. 186. Enteriobioosi haigustunnuseks on KIHELUS PÄRAKUS 187. Enterobioos on surmaga lõppev haigus a) õige ; b) vale -ÕIGE. 188. Enterobioosi nakkuse võib saada pesemata käte vahendusel a) nakatunud inimeselt ÕIGE ; b) esemetelt . 189. Trihhinelloosi võib inimene nakatuda süües vastsetega nakatunud a) veise liha ; b) metssealiha ; c) kodusea liha .ÕIGE PEALE A VARIANDI 190. Trihhinella vastsed võivad lokaliseeruda peremehe a) lihastes -ÕIGE; b) ajus ; c) kopsus ; d) südames . 191. Trihhinellat nimetatakse keeritsussiks, sest TA ON KEERDU TÕMBUNUD JA KRUSSJAS. 192. Trihhinelloos võib inimesel lõppeda surmaga a) õige -ÕIGE; b) vale . 193. Trihhinella täiskasvanud isendid elavad peremehe a) lihastes ; b) sooles
TOIDU FÜÜSIKALINE, KEEMILINE JA BIOLOOGILINE SAASTUMINE 1. BIOLOOGILISED (mikroobid ja nende toksiinid) - avastamine ainult laboratoorselt; Enamus toidust põhjustatud haigestumisi tuleneb bioloogilisest saastusest. Mõnikord võivad olla saastumise põhjuseks ka kasutatud nõud ehk ristsaastumine. Viirused, näiteks hepatiidid, võivad edasi kanduda toidu kaudu. Ka parasiite, näiteks trihhinelloosi põhjustajaid, võib samuti leiduda toidus. Bioloogiline saastumine on ka tungaltera, mis kahjustab rukist ning tekitab hallutsinatsioone ja krampe. Aga siiski, enamus toidust põhjustatud haigusi on tekitatud bakterite poolt. Järgmises osas kirjeldatakse neid toiduliike mis on kõige tõenäolisemad haiguste kandjad, viise kuidas toit võib saada saastatud ja samme mida tuleks astuda, et hoida toiduaineid saastumise eest. Bioloogiliselt riknenud toidul ei pruugi olla paha maitset
annaabi.ee 
