protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Põhja-Euroopas moodustus mitu uut protestantliku kirikut. Kujunes välja uus olukord ka kiriklikus kunstis ja muusikas. Lutheri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 12. Giovanni Pierluigi da Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgis ka kirikukogu juhiseid. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas
Paljud, sealhulgas Gabriele Paleotti, tunnistasid, et missade reformimise reeglite asendamine ühe üldisega ei ole tõhus. 1563. aastal määrati ametisse kaks uut paavstlikku legaati Giovanni Morone ja Bernardo Navagero, kes juurutasid uue, kaugeleulatuva reformiprogrammi, kus muusikat (eriti polüfoonilist) ei olnud sugugi unustatud. 24 sessiooni katse muusikalist reformi läbi viia ja selle võtmefiguurid väärivad lähemat tähelepanu. Moronel oli Trentos tähtis kolleeg Gabriele Paleotti. Paleotti biograaf Prodi väidab, et reformidekreedid viimase kahe sessiooni jooksul olid puhtalt Paleotti töö. On üsna kindel, et Paleotti oleks eelistanud selgemaid reegleid muusika kasutamise kohta kirikus. Samas polnud Morone lühiajaline polüfoonilise muusika keeld Modenas 1530ndatel kuigi unikaalne. Morone eelkäija paavstliku legaadina Trentos Girolamo Seripando oli
igas salmis korduv viis. Viisist on kadunud kaunistused, seda on kohandatud uue tekstiga. · Kalvinistid sallivad vaid ühehäälset rahvakeelset koguduselaulu. Ei lubata laulda laule, mille teksti pole Piiblis. · Vastureformatsioon - Trento kirikukogu üritas tervendada kirikut. Nõuti gregooriuse laulu reformimist ja tähtsuse taastamist, vaoshoitud stiili (,,mitte midagi pühitsematut"), teksti selget mõistetavust. Trentos oli nõuandjaks Giovanni Pierluigi da Palestrina. Rooma koolkond. Tähtsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina. Tal oli klassikaline ja puhas stiil, järgis reegleid. Peaaegu ainult vaimulik muusika, ka mõned madrigalid ja armastuslaulud nooruses. Tuntud missatsüklite põhjal. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil · 16. saj muusika levik tänu humanistliku hariduse levikule, see sisaldas muusika · 15-16. saj nooditrüki leiutamine
Tema tuntuimad laulud on “Üks kindel linn ja varjupaik” (“Ein feste Burg ist unser Gott”) ja “Ma tulen taevast ülevalt” (“Von Himmel hoch, da komm ich her”). M. Lutheri koraal “Ein Feste Burg …” Lucas Cranach seenior. “Martin Luther” (16. saj.) Reformatisooni kiire levik ja suurte alade lahku löömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastreformatsiooni. Aastatel 1545- 1563 toimus Põhja- Itaalia linnas Trentos pikemate vaheaegadega Trento kirikukogu. Vaatamata katsetele protestantidega leppida, jäi peale reformatsioonivastane suund. Trento kirikukogu algatas kirikus reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positisoone. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistettavust. Kirikukogu pidas sobivaks ja eeskujulikuks heliloojaks Giovanni Pierluigi da
Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Luteri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja- Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 16. Rooma koolkond konservatiivne hoiak. Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594)
Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Luteri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 16. Rooma koolkond konservatiivne hoiak. Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgis ka kirikukogu juhiseid. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma
ajal nähtud kirikumuus. meistriteost ja mis kuulus ka Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muus.t iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet Mad.maade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse puhtuseni. Veel on ta loonud hulga hümne ja vähemalt 400 motetti. 2.5.2. Tridenti kirikukogu nõuded kirikumuus.le Põhja-Itaalia linnas Trentos toimus aastatel 1545-1563 pikemate vaheaegadega Trento kirikukogu, mille kokkukutsumise põhjuseks oli reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku kirikust. Viidi sisse olulisi muudatusi liturgias ja tehti ettekirjutusi ka kirikumuus.le. Ühe põhjusena mõjutatult ühehäälse kirikulaulu edust protestantlikus kirikus nõuti gregooriuse laulu reformimist, mille tulemuseks oli gregooriuse laulu tunduv lihtsustamine
annaabi.ee 
