iseloomu ja mahtu, mobiliseerimise võimalusi, energeetilise kindlustamise eripära. • Kui tavainimene soovib oma vastupidavust treenima hakata, siis esialgu tuleks suurendada oma aktiivsust igapäevases elus. Edaspidi peaks treenima vähemalt 3 korda nädalas korraga vähemalt 30 minutit. Kindlasti ei ole soovitatav järjest üle 2 treeningvaba päeva, nii hakkab organism oma positiivset treenivat mõju kaotama. Treenima peaks ülepäeva, nii suudab organism vahepeal taastuda. Kui treenitusseisund juba paraneb, tuleks esmalt suurendada koormuse kestvust. Painduvuse arendamine • Põhiline meetod on kordusmeetod (korduste arv umbes 15/3-5 seeriat), sest ühekordne maksimaalne painutus pole küllaldane. Peamised harjutused on venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutused. • Painduvuse arendamise vahendid: üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. • abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine
oma aktiivsust igapäevases elus (töötada rohkem aias, lifti asemel treppe kasutada, minna metsa matkama). Edaspidi peaks treenima vähemalt 3 korda nädalas korraga vähemalt 30 minutit. Kindlasti ei ole soovitatav järjest üle 2 treeningvaba päeva, nii hakkab organism oma positiivset treenivat mõju kaotama. Treenima peaks ülepäeva, nii suudab organism vahepeal taastuda. Kindlasti ei tohi harjutada väga intensiivselt. Kui treenitusseisund juba paraneb, tuleks esmalt suurendada koormuse kestvust ja alles seejärel intensiivsust. Vastupidavustreeningu eesmärk on inimese füüsilist potensiaali kasvatada. On olemas tervise-, põhivastupidavus-, intensiivne aeroobne-, anaeroobse läve- ja maksimaalne treening. Tervisetreeningu juures inimene küll higistab, aga ei hingelda veel. See on moment, kus inimesel paraneb ainevahetuse ökonoomsus, lihastoonus, tugevneb süda ning arenevad
Kui painduvus on hea, suudab sportlane teha vajalikke liigutusi tugevamini, kiiremini, täpsemalt, pikemalt jne. Mittepiisava painduvuse korral väheneb tunduvalt liigutusvilumuste omandamise protsess. Mittepiisava liigeste liikuvus ei võimalda rakendada täieliku jõudu, soodustab kaasa kiiruse- ja koordinatsiooni halvenemisele, töö ökonoomsuse langemisele ning on sageli ka liigeste ja lihaste vigastamise põhjuseks. Painduvus on seotud paljude faktoritega: treenitusseisund, lihasmass, rasvkude ja sidekude, õhutemperatuur, keha ja lihase temperatuur, vanus, sugu, tervislik seisund, hormonaalne seisund, vaimne pinge, stress, lõõgastusvõime. Naissoost isikutel on painduvus veidi kõrgem kui meestel. Painduvus on ainus kehaline võime, mis on lapseeas parem ja hiljem halveneb. Vanemaks saamine toob kaasa elastsete kiudude languse, rakkude hävingu. See kõik viib painduvuse taseme langusele seoses vanaduse suurenemisega. 2.1. Painduvuse kasulikkus spordis
oma aktiivsust igapäevases elus (töötada rohkem aias, lifti asemel treppe kasutada, minna metsa matkama). Edaspidi peaks treenima vähemalt 3 korda nädalas korraga vähemalt 30 minutit. Kindlasti ei ole soovitatav järjest üle 2 treeningvaba päeva, nii hakkab organism oma positiivset treenivat mõju kaotama. Treenima peaks ülepäeva, nii suudab organism vahepeal taastuda. Kindlasti ei tohi harjutada väga intensiivselt. Kui treenitusseisund juba paraneb, tuleks esmalt suurendada koormuse kestvust ja alles seejärel intensiivsust. Vastupidavustreeningu efektiivseks läbiviimiseks on vaja tunda organismi funktsionaalseid ja morfoloogilisi reserve, nende iseloomu ja mahtu, mobiliseerimise võimalusi, energeetilise kindlustamise eripära. Konkreetsete sportlaste juures on iseloomulikud nimetatud faktorite väga suured kõikumised ja varieerumised.
· Säilitatakse närvisüsteemis Termoregulatsioon *Inimene on homeotermiline *Keha temperatuur kõigub 1°C (36.1 .. 37.8) *Keha temperatuur on soojuse tekkimise ja eemaldamise tasakaalu tulemus Soojuse allikad ja teed Saame: * Ainevahetuslik soojus, * Keskkonna soojus Loovutame: * Radiatsioon ehk soojuskiirgus, * Konduktsioon, * Konvektsioon, * Aurustumine Soojuse tootmine * Rahu olukorras toodab keha soojust 1.5 kcal/min, * Füüsilisel pingutusel kasvab see 10 korda (15 kcal/min) Treenitusseisund Kohanemine pikaajalise füüsilise koormuse mõjule. Tagajärg sõltub treeningu ülesehitusest. * Suureneb hapniku tarbimise võime: · Kopsude funktsioon · Südame funktsioon · Vere funktsioon · Veresoonte funktsioon · Lihase energeetiline funktsioon * Suureneb liigutustegevuse ökonoomsus: Närvisüsteemi lihaste koostöö Vastupidavustreeningu indikaatorid * Anaeroobne lävi * Maksimaalne hapniku tarbimine * EKG * Vere Hgb tase
ja õhuniiskusest gutuse ajal ka õhuniiskus: välistemperatuuril üle 16 kraadi ja töö ühesuguse suhtelise intensiivsuse puhul tõuseb rektaaltemperatuur seda enam, mida suurem on õhuniiskus. See on seletatav asjaoluga, et õhuniiskuse suurenedes väheneb higi aurustumine keha pinnalt, seega väheneb ka aurustumisega kaasnev soojuskadu. TREENITUSSEISUND Ühekordse treeningukoormuse mõju inimese organismile võib küll olla väga tugevasti väljendunud, kuid sellega kaasnevad muutused organismi talitluses jää- vad lühiajalisteks. Seevastu kutsub regulaarne treening ajapikku esile võrdlemisi püsivad muutused nii inimorganismi ehituses kui ka talitluses. Nende muutuste
annaabi.ee 
