elundite ja kudede vastupanuvõime on suuresti erinev. Organismi kohanemisvõime piiride ületamine võib tekkida üheainsa koormuse ajal, mille tagajärjeks on äkiline ülepingutus. Kui ülepingutus kujuneb järk-järgult ja pikaajaliselt treeningute käigus, siis avaldub see paljude elundite kahjustusena, kusjuures üks avaldusvorme ongi ületreening. Ületreeningu peamised põhjused Valesti valitud treeningukoormused. Ülemäärane, liiga sage või raske treening. Piisava ettevalmistuseta või liiga tihe võistlemine. Tasakaalustamata treening või treeningprotsess. Ebasoodsad tingimused – psühhoemotsionaalne pinge, distressidega eluviis, treeningurežiim ja harjutamine on üksluine. Vale toitumine, unerežiimi häired. Siin on klassikalised sümptomid: 1. suurenenud pulss 2. väsimus 3. püsiv väsimus jalgadel
toimiv pump. Skeletilihasest selgesti erinev ja just sdamele iseloomuliku talitlusega sobiv on ka sdame ehitus nii tervikliku elundi kui ka sdamelihase raku ja selle organellide tasandil. Prates thelepanu veresoontele, mille vahendusel sdame poolt liikuma pandud veri kigi elundite, kudede ja rakkudeni juab, on theldatav samasugune struktuuri ja funktsiooni vastavus. Kik rakud, koed, elundid ja elundkonnad, mille talitlust treeningukoormused mjutavad, kohanevad nende koormustega suuremal vi vhemal mral. Peamised parameetrid, millest sltub treeningukoormuste mju kohanemisprotsessidele organismi struktuurides, on nende maht, intensiivsus ja sagedus. NB! Inimese keha erinevate osade talitluse liidavad htseks tervikuks nrvissteem ja endokriinssteem Nrvissteemis edastatakse informatsiooni elektriliselt, nrviimpulssidena, endokriinssteemis aga keemilisel teel, hormoonide vahendusel Organismi koostisosade struktuuri ja
südame poolt liikuma pandud veri kõigi elundite, kudede ja rakkudeni jõuab, on ja täiustuvad ning täheldatav samasugune struktuuri ja funktsiooni vastavus. nende funktsionaa- Kõik rakud, koed, elundid ja elundkonnad, mille talitlust treeningukoormused lne võimekus suu- mõjutavad, kohanevad nende koormustega suuremal või vähemal määral. Peami- reneb. Sellel üldisel sed parameetrid, millest sõltub treeningukoormuste mõju kohanemisprotsessidele nähtusel põhineb organismi struktuurides, on nende maht, intensiivsus ja sagedus. ka treenitusseisundi tekkimine ja are-
4.Nimetage vähemalt kaks asjaolu, mis tingivad vastupidavusalade tippsportlastel suurema valguvajaduse võrreldes inimestega, kelle kehaline aktiivsus on väiksem. Esiteks seostub vastupidavusalade tippsportlaste treeninguga suur energiakulu. Kuigi valkude osatähtsus energiaallikana on suhteliselt väike, suureneb koos treeningukoormuste mahu kasvuga ka valkude kasutamine. Teiseks tekitavad treeningukoormused lihastes paratamatult kahjustusi. Nende kõrvaldamiseks ja lihase koormustaluvuse parandamiseks tuleb kahjustatud valgulised struktuurid uutega asendada. 5.Kirjeldage lühidalt vadakuvalgu ja kaseiinide tarbimise mõju vabade aminohapete sisalduse muutustele veres. Senistel andmetel imenduvad aminohapped näiteks vadakuvalkude tarbimisel võrdlemisi kiiresti, mille tulemusena ilmneb veres nende sisalduse märgatav, kuid lühiajaline tõus. Vadakuvalgu tarbimine kohe pärast
reservi kasvu; 2. liigutuste koordinatsioonistruktuuri täiustumine; 3. regulatsioonimehhanismide täiustumine, mis tagab funktsionaalse süsteemi komponentide kooskõlastatud tegevuse; 4. psüühika kohanemine võistlustegevuse iseärasustega treeningu- ja võistluskoormuste kaudu. 77 Sellise suunitlusega pikaajalised kohanemisreaktsioonid esinevad ainult sel juhul, kui treeningukoormused on optimaalse kestuse ja intensiivsuse ning neid kasutatakse teatud perioodilisusega. Toodud näitajad sõltuvad sportlase kvalifikatsioonist ja treenituse tasemest, kasutatavatest vahenditest ja meetoditest. Sealjuures adaptatsiooniprotsesside edukaks kulgemiseks noorsportlastel, kes on süstemaatiliselt treeninud 2-3 aastat, piisab 2-5 korda väiksemast treeningutöö mahust ja madalamast intensiivsusest, kui täiskasvanud kõrge klassiga sportlastel, kes on treeninud juba 7-10 aastat
annaabi.ee 
