Liigutustegevuse süstemaatiline vaatlus ja selle (hindaja/treeneri oskustele ja teadmistele tuginev) kvaliteedi teooriapõhine hindamine Liigutuste kirjeldamine ja analüüs on numbrivaba ning väljendub hinnangute andmises sooritusele (õige-vale; kiire-aeglane; kõrge-madal jne.). Lähtutakse liigutustegevuse loogilise mudeliga püstitatud nõuetest ja üldistest ratsionaalsuse printsiipidest Võimaldab hinnata põhjusi On valdavalt kasutusel treeningprotsessis 2) Liigutuste kvantitatiivne ehk objektiivne analüüs Põhineb valdavalt biomehhaaniliste parameetrite mõõtmisel ja saadud arvandmete statistilisel hindamisel Vajab spetsiaalseid mõõtevahendeid ja standardiseeritud metoodikaid Võimaldab „näha“ seda mida silmaga ei näe Võimalik erinevaid sooritusi numbriliselt võrrelda Liigutuste hindamisel lähtutakse liigutustegevuse formaalsest mudelist On põhiline teadusuuringutes ja arengudünaamika numbrilisel hindamisel Ressursimahukas
Saavutusvõime langus, väsimus, vähene treeninghuvi, unehäired, isutus, kaalu kaotus, sagedane haigestumine, pulsi kiirenemine puhkes ja koormusel, veres kõrgem uurea ja kreatiinkinaasi tase. Ületreeningu füsioloogilis-meditsiinilised tunnused. Kehakaalu langus, vererõhk tõusnud, puhkeoleku pulss kõrge, madal laktaat peale koormust, kontsentratsioonihäired, depressioon, menstr.häired, nutmine, kõhulahtisus, madal veresuhkur. Ületreeningu põhjused. Vead treeningprotsessis-maht liiga suur, koormus ja taastumine pole tasakaalus, vähene tähelepanu kehalistele võimetele, kestev samade harjutuste sooritamine, liialt intensiivne vastupidavuskoormus, liialt kiire vigastuse või haigusjärgne taasalustamine. Ületreening ja võistlused. Liiga palju võistlusi, uni on häiritud, halb treeningute planeerimine, kartus võistlustest loobuda, ülemäärane surve( meedia, perekond, sponsorid) Koormus ja immuunsüsteem
MuscleLab võimaldab mõõta Liigutuste pikkust ja kiirust, Staatilist ja dünaamilist jõudu, Kiirendust, Lihasvõimsust, Hüppevõimet, Liikumiskiirust, Lihaste bioelektrilist aktiivsust (EMG), Liigeste nurki ja nurkkiirusi, KRK ja kehaosade liikumistrajektoore Testide rakendamine annab võimaluse (V.Kalam, A.Viru) : Üldise ja erialase treenituse selgitamiseks. Sportliku saavutusvõime arengu dünaamika selgitamiseks mitmeaastases treeningprotsessis. Pidepunktide leidmiseks treeningu planeerimise ja treeninguplaanide korrigeerimiseks. Andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks. Treeningu ratsionaliseerimiseks. Sportlase iseseisvuse, teadlikkuse ja enesekontrolli arendamiseks. Teoreetiliste seisukohtade õigsuse kontrollimiseks praktikas. Tervisliku seisundi määramiseks ja ületreenituse fikseerimiseks. Eri treeninguetappide jaoks kontrollnormatiivide leidmiseks. Üksikute sportlike võimete määramiseks kasutatavad testid: 1
maastikul erinevatel distantsidel ning klassikalises tehnikas või vabatehnikas (vt joonis 1). Murdmaasuusatamises rakenduvad töösse kõik suuremad lihasgrupid. Joonis1. Heade füüsliste eeldustega noormurdmaasuusatajad. Näited klassikalisest paaris- tõukelisest sõiduviisist (vasakul) ja vabatehnika Wassbergi sõiduviisist (paremal). Allikas: EYOF2015 1.1. Treeningu monitooring Põhiliseks sportliku saavutusvõime arendamise viisiks on treenimine. Treeningprotsessis, nagu igasuguses pedagoogilises protsessis, rakenduvad üldpedagoogilised printsiibid nagu järkjärgulisus, süstemaatilisus, jõukohasus, teadlikkus, individuaalsus jne (Nurmekivi 2006). Treeningu põhikomponentideks on erinevad ja vahelduvad faasid: suuremahuline treening ja intensiivne treening, taastav treening ning arendav treening (Jürimäe, Mäestu 2011). Kõige üldisemalt võib treenimist pidada kohanemiseks stressiga: organismi püütakse kohandada
graafikust ning korvpalliliidu poolt määratud mängude ajakavast. Treeningute sageduse ja kestuse üle otsustas treener. Seega määras L. tegevuse korralduse treener, mitte spordiklubi. Klubi ei tundnud huvi, kas ja kui palju käis L. treeningutel, ning tema suhtes ei ole leppetrahve kohaldatud. Spordiklubi väidete kohaselt ei tasustata stipendiumilepingu puhul tööprotsessi spordiklubi ei maksa sportlasele treeningprotsessis osalemise või võistlemise eest, vaid et ta saavutaks häid tulemusi. Stipendiumi maksti sõltumata sellest, kas L. sai oma tervislikust seisundist tulenevalt mängida või mitte või kui palju ta võistluste ajal väljakul viibis. Samuti ei tasutud stipendiumilt sotsiaal- ega tulumaksu ning L. ei kuulunud spordiklubi poolt haigekassale esitatavasse töötajate nimekirja. Kas poolte vahel sõlmitud leping oli tööleping? Analüüsige palun Riigikohtu tsiviilasjas 3-2-
annaabi.ee 
