Anu Riit. Viimastel aastatel on aga pilatese termin muutunud laialt ning vabalt kasutatavaks, mistõttu võib igaüks, ka ilma vastava ettevalmistuseta, nimetada end pilatese instruktoriks. Sellest tulenevalt levib ka vastukäiv informatsioon selle kohta, mis pilates on, kuidas seda praktiseeritakse ning mida peaks professionaalne treener omama. Kokkuvõtteks võib aga öelda, et pilates on ohutu ja tõhus treeningmeetod, tänu millele suureneb nii painduvus, jõud kui ka kontroll keha üle ning mis on sobiv igas eas olevatele inimestele. 3 Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilates 2. http://www.citypilates.ee/index.php?id=11 3. http://minuoma.ee/tervis/?p=49 4. http://tasapisi.ee/tasapisijutud/pilatese-masinad/
crosstrainerid, kõhulihastepingid, kangid, hantlid, sõudeseadmed, treeningpingid, stepprid, kummilindid jm.) . Jõuharjutuste harrastamist ei takista vanus ega sugu. Treeningute õigel doseerimisel on see kasulik nii 14-aastastele neidudele kui ka 40-aastastele täismeestele. Jooksurada Jooksmine tugevdab kehalist võimekust, südame-vereringe talitlust ja aitab põletada rasvu. Lisaks jooksmisele võib rajal ka kõndida. Crosstrainer Tõhus treeningmeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Jalgade töö crosstraineril tugevdab esmajoones jala-, tuhara- ja puusalihaseid, samaaegne ülakeha treening omakorda käsi, õlavöödet, rindkeret ja selga. Harjutamisel crosstraineril tuleb kindlasti järgida õiget tehnikat, et mitte hoopis terviseprobleeme tekitada. Sõudeergomeeter Hea toime südame-vereringele, tugevdades samaaegselt ka ülajäseme ja alajäseme lihaseid ning rindkere
04.2013) lihasrühmadele, - ujumine ei tunne vanusepiire, - vigastuste risk on ujumises väike, - ujumine on väga soodne ülekaalulistele ja liigeseprobleemide korral, - lähim ujula ei olegi tegelikult väga kaugel, - veekeskkonnas on termoregulatsioon märksa tugevam, võrreldes põhiainevahetusega on vees energiakulu 20 - 100% suurem, - ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel. 6 1.5. MIKS VESI AITAB ? Ujumine on suurepärane treeningmeetod, sest aitab kaloreid põletada ning annab lihastele piisavalt koormust. Kergelt ujudes põletad tunnis keskmiselt 500 kalorit, kuid tempot tõstes võib see number küündida seitsmesajani. Lisaks on vesi peaaegu 800 korda tihedam kui õhk, mistõttu iga käetõmme ja jalalöök kohtab vastupanu; see on hea kogu organismile, kuid eriti puusadele, kätele, õlgadele ning tuharatele. Seega sa mitte üksnes ei põleta ujudes kaloreid, vaid ehitad muskleid, kiirendades nõnda
Taastumispauside pikkus 3-10min Vere laktaadi kontsentratsioon submaksimaalsete harjutuste puhul 15-19 mmol/l ja maksimaalsete harjutuste puhul 20-25 mmol/l Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamisel on olulised Harjutuste intensiivsus Harjutuste kestvus Harjutuste arv Puhkepausi kestvus Tegevus puhkepausi ajal Pingutuse doseerimise oskus Hea lõdvestus Treeningmeetod kiiruse arendamiseks Reaktsiooni-, lähtekiirenduse ja maksimaalse kiiruse harjutuste kasutamisel on põhiline treeningmeetod kordusmeetod. Laktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamisel võib peale kordusmeetodi kasutada ka intensiivset intervallmeetodit Kiiruse arendamise ealised aspektid Kiirus- seda võib väga efektiivselt mõjutada lapsepõlves ja noorukieas Algul liigutuste sagedus, hiljem lisandub kiire äratõukekontakti aeg
Ületreeningu mõiste. Ületreening on sportliku saavutusvõime langus, vaatamata regulaarsele treeningule, millega kaasnevad mitmed subjektiivsed ja objektiivsed tunnused (sisemine rahutus, kerge ärrituvus ja väsimus, unetus, isutus, südame, hingamise, mao häired)Superkompensatsioon. Tekib siis, kui koormuse maht ja intensiivsus on optimaalsed ja taastumine küllaldane. Taastumine, seda mõjutavad tegurid. Kasutatud treeningmeetod, sportlase treenitus, väsimusaste, vanus, taastumise kiirus, tervislik seisund. Ületreeningu esmased tunnused. Saavutusvõime langus, väsimus, vähene treeninghuvi, unehäired, isutus, kaalu kaotus, sagedane haigestumine, pulsi kiirenemine puhkes ja koormusel, veres kõrgem uurea ja kreatiinkinaasi tase. Ületreeningu füsioloogilis-meditsiinilised tunnused. Kehakaalu langus, vererõhk tõusnud, puhkeoleku pulss kõrge, madal laktaat peale
Asutusesisese koolituse vormideks on omakorda koolitus töökohal ja spetsiaalne organiseeritud koolitustegevus. Koolitusvormidena on kasutusel avatud koolitus, tellimuskoolitus ehk grupi- või meeskonna koolitus, iseseisev õpe, kaugkoolitus ja E- koolitus (Mõttus 2004, 64). Õppemeetodid võib jagada ka õpetajakeskseteks või õppijakeskseks (Jarvis 1998, 145-170). Koolitus töökohal on levinuim treeningmeetod, kus töötaja otsene juht või kogenum kaaskolleeg õpetab vahetult töökohal. Selle eeliseks on väikesed kulud, õppimine paralleelselt töö tegemisega ja efektiivsus saavutustes. Koolituse töökohal võib 17 omakorda jagada (Dessler 2005, 275-285): (1) õppeaja treening, (2) mitteametlik treening, (3) õpe kasutusjuhendite põhjal, (4) loeng, (5) programmeeritud ehk
annaabi.ee 
