vanemad oma lapse olukorda kontrollima enne, kui laps kuhugi trenni pannakse. Nagu tuli 7 välja autori enda kogemusest, et ta ei tohikskinsellise spordialaga võistlussportlasena tegeleda. 8 1. ÜLEVAADE VIGASTUSTEST KIRJANDUSE PÕHJAL Tänapäeva spordis esineb vigastusi väga sageli, põhjuseks treeningmahu ja intensiivsuse pidev tõus. Vigastuste peamised tekkepõhjused: 1. vead treeningmetoodikas- treeningmahu ja intensiivsuse vale vahekord, liialt järsk treeningkoormuse tõstmine jne, 2. spordivarustuse ja tehnika halb seisukord- valed jalanõud, 3. ebasobivad hügieenilised ja meteoroloogilised tingimused- liiga madala või kõrge temperatuuriga ruum, halb valgustus, 4. sportlaste distsipliinirikkumised, 5
langus. Ületreeningule viitavad biokeemilised näitajad. Uurea tõus veres, kreatiinkinaasi tõus, noradrenaliini tõus, testosterooni langus, kortisooli tõus, vere rauasisalduse langus, vereplasma glutamiini langus. Kreatiinkinaasi tõusu põhjused. Harjumatu kehaline koormus, intensiivne lihastöö, kestev lihaskoormus, lihaskaater ja lihasvigastused. Ületreeningu ennetamine. Võrdle treeningmahu suurenemist ja sportliku tulemuse arengut, kaalu end igal hommikul peale tualeti külastust ja enne hommikusööki, kontrolli igal hommikul omasüdamelöögisagedust. Tähtsamad vere biokeemilised näitajad sportlastel. *Ferritiin; alla 20 ng/ml-vajalik raua asendusravi(kliiniline kontroll, laboratoorsed uuringud),ferritiin 20-40ng/ml-kontrollida taas mõne kuu pärast(kui alla 20, teha asendusravi);ferritiin üle 40ng/ml- kui hemoglobiin langeb, kas sek. Aneemia või hemodilutsioon)
· Squash 520 · Tennis 520 · Jalgpall 520 · Purjelauasõit 460 · Sulgpall 450 · Golf 410 Toitumine spordis päeva jooksul · Toituma peaks 5 -6 korda päevas ja viima sisse kerged treeningueelsed (-järgsed) ooted. · Toidu kalorsus peaks päeva jooksul jagunema Hommikusöök 20 % Oode 10 % Lõunasöök 30 % Oode 10 % Õhtusöök 30 % Toitumine vastupidavusaladel · Suur toiduenergia vajadus seoses suure treeningmahu ja kõrge intensiivsusega · Tähtsaim energiaallikas on süsivesikud · Piisav süsivesikukogus on 500-600g päevas · Arvestada tuleb nii manustamisaega kui glükeemilist indeksit · Valguvajadus 1,2 1,4g/kg, jõutreeningu perioodil ka 1,8 2,0. · Väga tähtis on vedeliku tasakaal Toidu kalorsus vastupidavusaladel · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode
Psühholoogilised muutused ületreeningu korral. Depressiivne seisund, üldine apaatia, ebameeldiv südame pekslemise tunne, kontsentratsioonivõime langus, reaktsioon valgusele ja häälele on muutunud. Ületreeningule viitavad biokeemilised näitajad. Uurea tõus veres, kreatiinkinaasi tõus, noradrenaliini tõus, testosterooni langus, kortisooli tõus, vere rauasisalduse langus, vereplasma glutamiini langus. Ületreeningu ennetamine. Võrdle treeningmahu suurenemist ja sportliku tulemuse arengut, kaalu end igal hommikul peale tualeti külastust ja enne hommikusööki, kontrolli igal hommikul oma südamelöögisagedust. Tähtsamad vere biokeemilised näitajad sportlastel. *Ferritiin; alla 20 ng/ml-vajalik raua asendusravi(kliiniline kontroll, laboratoorsed uuringud),ferritiin 20-40ng/ml- kontrollida taas mõne kuu pärast(kui alla 20, teha asendusravi);ferritiin üle 40ng/ml-kui hemoglobiin langeb, kas sek. Aneemia või hemodilutsioon)
Väga madal 50-54 Madal 55-59 Keskmine 60-64 Hea 65-69 Väga hea 70-74 Ülihea Üle 75 65 Sõudjate maksimaalne hapniku tarbimine suureneb koos treeningmahu suurenemisega kuni 6000 kilomeetrini aastases treeningutsüklis. Samuti muutub sõudjate maksimaalne hapniku tarbimine aastase treeningutsükli jooksul. Maksimaalne hapniku tarbimine võib suureneda 5 - 15 ml.min.-1kg-1 või kuni 22% aastases treeningutsüklis. Ilmekas maksimaalse hapniku tarbimise näitajate muutused toimuvad treenitud sõudjatel, kui ettevalmistusperioodil sõutakse nädalas vähemalt 100 kilomeetrit ja aasta läbi treenitakse pikkadel lõikudel. Seega on
annaabi.ee 
