Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga
Spiromeetria 4. Röntgenuuring 5. Koormustestid koormusastma diagnoosimiseks 6. Maksimaalse hapnikutarbimise test koos maksimaalse ventilatsiooni määramisega Hingamissüsteemi haiguste klassifikatsioon.1. Kõrva-nina -kurguhaigused 2. Kopsuhaigused (pulmonoloogia) või1. Ülemiste hingamisteede haigused 2. Alumiste hingamisteede haigused. Ülemiste hingamisteede (ÜHT) viirusinfektsioonid. Kõige sagedamini esinev haigusrühm. Sportlased tippvormi ajal eriti vastuvõtlikud. Suured treeningkoormused mõjutavad immuunsüsteemi kaitsemehhanisme. Sagedasemad tekitajad:1. Rinoviirus 2. Koronaviirus 3.Gripiviirused 4.Paragripiviirused 5.RS-viirus 6.AdenoviirusÜHT sümptomid. Ninakinnisus, nohu, köha, kurguvaevused, palavik. Palavikuga kulgevate haiguste puhul treeningud ja võistlemine keelatud. Uuringud: vajadusel vere analüüsid, röntgenuuring. Ravi vastavalt sümptomitele. Nohu põhjused.. Nohu – ninahingamise takistus a
kuid mis on hädavajalikud keha normaalseks talitluseks. Niisugused ühendid on vitamiinid ja mineraalained. Vitamiinide ja minainete päevased kogused on küll väga väikesed (1-3 miljondikku g), on nad tähtsad meie tervise ja töövõime tagamiseks. Raud on O2 transporditava valgu hemoglobiini vältimatult vajalik koostisosa, ilma milleta ei ole hemoglobiini ega ka erütrotsüüte organismis võimalik toota. Mida suurem on treeningkoormused, seda tundlikuma on organism vitamiinide ja minainete vaeguse korral sellest tulenevate negatiivsete mõjude suhtes. See võib väljenduda taastumisvõime halvenemises, mis omakorda võib põhjustada organismi energiavarude kroonilise vähenemise ning organismi üldise vastupanuvõime languse haiguste suhtes. *Organismi vedelikutasakaalu säilitamine. Vesi mood suure osa meie kehamassist (2/3). Peamiselt kaotab inimese organism vett uriiniga ja higistamise teel
Superkompensatsioon treeningust treeningusse raskesti märgatav Muudatused on väikesed ja kulgevad erinevates töövõimet tagavates organsüsteemides erineva tempoga Treener peab jälgima lihaste kõrval ka järgmiste töötavate struktuuride koormustaluvust ja taastumist (NS, südame-veresoonkond, kõõlused, liigesed) Kui treeningute eesmärgiks on töövõime paranemine mingi treeningperioodi lõpuks siis sportlase treeningkoormused peavad pidevalt suurenema (muidu kohaneb organism kindla koormusega ning ei arene edasi) Väsimus On treeningtunni eesmärgiks Väsimus stimuleerib funktsionaalsete ressursside mobiliseerimist, määrab treeningmõjude otstarbeka ulatuse, määrab kohanemisprotsesside kulgemise ulatuse. Küsimused 1. Mis on treening? V: Enda arendamine 2. Mis on treenitus? V: Kehaliste võimete erakordselt hea seisund 3. Mille poolest erinevad lühi- ja pikaajaline kohanemine?
koormust. AIDS AIDS on sugulisel teel ning verega leviv viirushaigus, mille puhul inimese organism kaotab võime võidelda nakkustega. Seda põhjustab inimese immuun- puudulikkuse viirus (HIV Human Immunodeficiency Virus), mis hävitab inimese immuunsüsteemi ning mille vastu praegu veel tõhusat ravi ei ole. Optimaalse koormusega sport on lubatud vastavalt haige tervislikule ja kehalisele seisundile. Kõik nahavigastused peavad olema sportimisel kaetud. ÜLEKOORMUSSÜNDROOM SPORDIS Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumispe- riood mitteküllaldane, tekib väsimuse kuhjumine organismis ja kujuneb välja ülekoormussündroom. Seda patoloogilist väsimust iseloomustab üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus, vegetatiivsed kaebused, unehäired, suurenenud ärrituvus, üle- koormusvigastused, immuunsüsteemi häired ja muutused vere biokeemilistes näitajates. 515% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul vähemalt korra ülekoormus-
annaabi.ee 
