Soovitav on tarvitada vitamiine mineraalidega: suurendada magnieesumi, kaaliumi, B6 vitamiini ning C-vitamiini päevanormi. Pärast ületreenituse möödumist ei tohiks kohe sama aktiivselt treenima hakata. Mida iganes ületreenija ka ei teinud, tegi ta seda valesti, et sellisesse staadumisse jõudis. Soovitav oleks vaadata üle treeningkava (või selle puudumisel see teadlikuma inimesega koostada) ning vajadusel kasutada treeneri abi. Treeninguid tuleks alustada jälle tasapisi jõusaalis treenijad peaksid jälle algajate kavale üle minema, et lihased tööreziimi viia. Viga, mida treenijad sageli teevad on see, et olles jõusaalist mõnda aega eemal olnud, tullakse uuesti tagasi sama treeningukavaga, millega viimati jõusaalis käimine lõpetati. Selline tegevus aga viib teid tagasi ületreenituse seisundisse, millest te jälle välja tulema peate, tekib n-ö surnud ring. Et seda vältida, tulekski eespool antud nõuannetest kinni pidada. Suureks abiks on ka treeningpäeviku pidamine
· hüplemised · krooli või seliliujumine eelnevatele harjutustele suunatult Tundides õpitakse järgmisi ujumisstiile ja harjutusi: · krooli, selili- ja rinnuli ujumisstiil · vee all ujumine · hüpped stardipukilt pea- ja jalad ees · kord kuus toimuvad kontrollujumised aja peale Tulemused: Täiesti ilma ujumisoskusteta inimesed oskavad pärast 30 ujumisõpetuse tundi kõiki eelnimetatud ujumisstiile ujuda. Edasiselt ujumisõpetuses treenijad suudavad järjest läbi ujuda 200m, mida loetakse Eesti Ujumisliidu poolt elementaarseks ujumisoskuseks. Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele Kuulus Austraalia treener Bill Sweetenham on öelnud: ,,Enne treeningu alustamist tuleb selgeks teha põhitõed. Kui põhitõed on omandatud, peab treenima lihtsamaid asju, seejärel tuleb õppida treenima, siis võistlema ja lõpuks võitma." Bill Sweetenham on pakkunud
programmidega. Kuid samas tuleb vältida ka ületreenimist. Ületreenimisega kaasnevad suured ohud. Võib tekkida südamelihase põletik, kui koormust liiga suureks ajada, seepärast tuleks jälgida ettemääratud treeningkava, mille koostamine treeninguteks on hädavajalik, ja sooritada harjutusi tunde järgi. Treeningkoormuse valimine oleneb sellest, kui aktiivne sportlane keegi on. Tervisespordiga alustajad treenivad tavaliselt üks kuni kaks korda nädalas. Aktiivsed treenijad juba kolm kuni neli korda. Tavaliselt on soovitatav jõuda kolmel korral nädalas trenni kuna kolme kuni nelja päeva pärast lihased nii-öelda unustavad trenni mõju ära. Treeningu kestvus peaks olema 45 - 60 minutit, aga regulaarselt harjutades võiks treeningu kestvuseks olla juba 60 - 90 min. Spordiarstide sõnul annab algajale piisava koormuse ülepäeviti tehtav pooletunnine treening. Vastupidavuse arenedes võib paari kuu pärast alustada ühe- kuni kahetunnise jooksuga kord nädalas
6 Kohvisõltuvus kasvab välja siis, kui juuakse päevas üle 5-6 tassi kanget kohvi. Kohviga liialdamine põhjustab rahutust, ärritust, unehäireid ja kui sellest äkki loobutakse põhjustab see peavalu ja depressiooni. Kohv ja kofeiini sisaldavad joogid aitavad treeningpinge tagajärjel tekkinud lihasvalu leevendada. Kuna kofeiin aitab lihasvalust kiiresti üle saada, siis saavad treenijad oma treeningprogrammi pikendada. Kahes tassis kohvis sisalduv kofeiini hulk, sissevõetuna enne treeningut suurendab vastupidavust nii hästi treenitud sportlastel kui ka harrastajatel. Seda seletatakse sellega, et kofeiin stimuleerib rasvade lagundamist energeetilistel eesmärkidel ning see aeglustab glükogeeni ärakasutamist. Kofeiin ei ole hea noorele kasvavale organismile. Meditsiiniliselt saab seda kasutada kui südametegevuse stimulaatorit või diureetikumi
Meetod I Need kes kasutavad seda meetodit, näitavad häid resuldaate sprindidistantsidele. Minnes üle keskmaajooksutreeningule ei tõuse nende tulemused keskmaadistantsidele kõrgele. Olles tegelenud ainult sprindi treenimisega muutus keskmaajooksu treening neile vastumeelseks, sest nende südame, veresoonte ja hingamissüsteem oli kahe puuduliku ettevalmistusega. Lõpptulemuseks selle meetodi järgi treenijad ei saavutanud edu täiskasvanute hulgas keskmaajooksus. Selles võib järeldada, et keskmaajooksjate ettevalmistamisel on kiiruse treening vajalik, mitte aga peamise tähtsusega tegur. Teatavasti arendab sprindi treening esmajoones närvisüsteemi ja lihaseid, mille tõttu talutakse hästi lühivältelisi maksimmalseid pingutusi hapnikuvõla tingimustes. Keskmaajooksus on aga väljast juurdevõetav hapnikul suurem osatähtsus. Samuti on hapnikuvõlg keskmaajooksus tunduvalt suurem.
annaabi.ee 
