Sellega seoses võin teile ühe loo rääkida. See lugu räägib minu treeneri treenerist, tänavatantsupioneerist Joel Juhist. Kui ta alustas tantsimisega, siis tal oli väga palju vasturääkijaid, sest tol ajal tants polnud pop ja sellega ei teeninud raha. Tal oli unistus, nimelt tema eluunistus oli rajada kool, kus saaks õpetada tänavatantsu. Joel alustas nullist. Ta sõitis Ameerikasse, mis on hip-hop kultuuri sünnimaa ja võttis tunde väga paljudelt kuulsatelt treeneritelt. Ta nägi enda kallal mitu aastat vaeva enne kui pöördus tagasi Eesti. Ja siin teda ootasid inimesed, kes ei teadnud tänavatantsust midagi. Ta võttis omale esimesi õpilasi ja õpetas neile kõike, mis oskas. Praeguseks on tal olnud juba 12 aastat oma tänavatantsukool, mis tegutseb rohkem kui 10nes linnas ja kokku on koolis ligikaudu 1500 õpilast.
· Sõudeergomeetrite saal · Kergejõustikuhall soojenduseks, lõdvestuseks, jooksutreeninguteks (võistluste toimumise ajal on kasutamine piiratud) Jõusaal Fitnessklubi pakub jõusaali kasutust kahel korrusel. Esimesel korrusel asub tõstesaal ja teisel paiknevad trenazöörid. Fitness klubi paketi ostnud harrastussportlased saavad kasutada jõusaali vaba graafiku alusel ja alati nõu küsida jõusaalis olevatelt treeneritelt, kes aitavad meeleldi soovitud eesmärkideni jõuda. Spordiklubi hinnad algavad 55st kroonist kuni 5400 kroonini, olenevalt nädalapäevast ja vanusest. Arctic Sport Club Arctic Sport Club Tallinna ja Tartu klubi teenustevalikusse kuuluvad erinevad rühmatreeningud ning personaaltreeningud. Lisaks treening ja toitumiskavade koostamine ja südamekoormustestid. Toimuvad
" Ruut on korvpalliklubi Rapla juhatuses ja treenib 1989.1991. aastal sündinud poisse. Nii pole ta tänaseni operatsioonile läinud. Doktor Jalak ja doktor Voitk on mõlemad arvamusel, et 100% kindel ei saa uuringutes kunagi olla. Riske vähendada need aga aitavad. Jalak ei taha hirmutada, kuid ometi vihjab sellele, et ühel hetkel võib tulla suurem noorte sportlaste surmalaine. "Asi selles, et tänapäeval võib igaüks treeneriks hakata. Me parasjagu töötame selle nimel, et treeneritelt hakataks litsentsi nõudma. Seni aga võib iga inimene, kes spordist ega tervisest ei pruugigi midagi teada, lapsi treenida. Ja siis treenib nii, et on treenitud. Kui vastupidavust ei treenita, siis süda ei kasva koos teiste organitega. Nii jääb süda ühel hetkel pingutuste kohta liiga väikeseks ja ongi kõik." See võib olla ka põhjuseks, miks äkksurmasid sageli palliplatsil esineb. "Suurem õnnetuste protsent korvpalluritel võib olla seotud spordiala spetsiifikaga. Mängus tuleb
11 tekkinud 4 kuni 5 meeskonna vaheline konkurents meistritiitli pärast. Mängud toovad pealtvaataja saali, meistrivõistluste prestiiz on märgatavalt tõusnud ja Eesti meistri nimel on taas väärtust. Meistrivõistlused on ka pidevalt ajakirjanduse keskmes. Ainsa miinusena see, et puudu jääb hooaja järgne analüüs ja kokkuvõte meie juhtivatelt spetsialistidelt ja treeneritelt. See eelnev kokkuvõte käib Eesti meeste meistrivõistluste kohta. Kahjuks ei saa seda öelda naiste meistrivõistluste kohta. Siin peab nentima taandarengut. Riigi naiste meistriliiga (ENKL) on ahenenud viimasel aastakümnel vaid 5 naiskonnani. Teisi liigasid naistel ka ei ole. Ometi olid Eesti korvpallis ajad, kus ka naiste korvpallis tegutses mitu liigat ja korvpalli mängiti ka väiksemates keskustes. 12 2
maksimaalselt pingutada. 2) Kaudsed kogemused: teiste sportlaste eduka esinemise vaatamine, mis aitab ennast projitseerida perspektiivis. 3) Keskkonna komfortsus: esinemiskeskkonnas enda mugavalt tundmine. 4) Meisterlikkus: oskuste kõrge tase. 5) Rahulolu välimusega: rahulolu keha muskulatuuriga 6) Soodsad olukorrad: tunne, et takistused on möödas ja kõik läheb hästi. 7) Sotsiaalne toetus: võistkonnakaaslastelt, treeneritelt ja perekonnalt saadud julgustus. 8) Treenerite juhivõimed: treeneri tehtud ostuste usaldamine ja usk tema võimetesse. 9) Võimete demonstratsioon: edukogemus. 8. Kas võistkondlik enesekindlus moodustub grupi liikmete enesekindluse aritmeetilisest summast? Võistkondliku enesekindluse korral on oluline, et seda ei peetaks ainult grupi liikmete enesekindluse n-ö aritmeetiliseks summaks, vaid et võistkonna liikmed tunnetaksid enesekindlust ja mõistaksid seda grupi kohesioonist
kohtuniku vastaspoolel, näoga esimese kohtuniku poole. 25.2. KOHUSTUSED Kohtunik-sekretär täidab võistlusprotokolli vastavuses Määrustega ja koostöös teise kohtunikuga. Kohtunik-sekretär kasutab summerit või muud heliseadet signaali andmiseks vastavuses oma kohustustega. Enne kohtumise ja geimi algust kohtunik- sekretär: kirjutab võistlusprotokolli andmed kohtumise ja võistkondade kohta ning võtab allkirjad kaptenitelt ja treeneritelt, kirjutab võistlusprotokolli kummagi võistkonna algasetused asetuslipikutelt. kui asetuslipikuid ei esitatud õigeaegselt, teatab kohtunik- sekretär sellest teisele kohtunikule. Kohtumise ajal kohtunik-sekretär: peab mõlema võistkonna poolt kogutud punktide arvestust jälgib mõlema võistkonna pallimisjärjekorda ja vea puhul teatab sellest kohtunikele kohe peale pallingut; kirjutab üles vaheaegu puhkamiseks ja mängijate vahetusi, jälgides nende hulka ning informeerib sellest teist
· Enda mõtete ja vaatluste arutamine 3. Huvi tekitamisele orienteeritud kolm peamist küsimuste esitamise vormi coaching'us: · Hinnanguskaala · Imevõimalikkuse küsimused Coaching'u kõige · Erandiküsimused iseloomulikumaks jooneks ja samal Coaching'u baasidee seisneb huvi ja uudishimu tekitamises olukorra vastu, mis ajal treeneritelt tagaks teravdatud tähelepanu ja aitaks teadvustada situatsiooni ning sellest tule- kõige enam loovust nevaid ülesandeid. nõudvaks oskuseks Hinnanguskaala eeldab harjumust oma esinemist ise ja ainult enda jaoks tinglikule loetakse küsimuste esitamise tehnikat skaalale paigutada. Hinnangu võib anda näiteks skaalal 0 kuni 10 esinemise kõiki- koos kolme sinna dele komponentidele eraldi (kehalised võimed, tehnilised elemendid, taktikalised
annaabi.ee 
