Veebilehe menüü 1. Ava uus dokument suurustega 300x60px ning taustaks pane #F8F8F2. 2.Võta Rounded reqtangle tool ning pane raadiuseks 5px. Tee uus layer, nüüd pane värviks #ABB057 ja Rounded reqtangle tooliga tee selline kujund: 3.Nüüd pane blending options (Layer>Layer style>Blending options) ja pane järgmised seaded: Outer Glow Inner Glow Gradient Overlay 4.Nüüd tee uus layer ja lisame lingid. Mina panin fondiks Trebuchet MS, suuruseks 12px ja anti-aliasingu panin Strongiks ja värvi valgeks. Peale seda pane Blenging options ja Stroke Peale neid õpetusi peaks asi välja nägema selline: 5.Lõpetuseks, zoomi lähemale ning võta Rectangular Marquee tool, ning selekteeri kaks vertikaalset joont nagu on näidatud joonisel all pool. Üks pool täida #9A8F40 ja teine pool värviga #BBB46C. Ja kui sa oled kõik õigesti teinud, siis peaks see lõpus selline välja nägema:
3. Köiekimpude väändejõul põhinevad laske ja heitamasinad. (onager, katapult) See asi kujtas endast raami kuhu külge oli tõmmatud köied. Piki neid köisi pandi läbi pul, mida pöörates tekkiski vedruefekt. Selle vabastamise püüdis kangi kinni põrketoend, peale mida lendas edasi vaid moon. Oli üsna kohmaks ja tolleaegsed köied kartsid niiskust. Oma purustusomaduste poolest oli ta eelmisest parem. 4. Raskusjõudu kasutavad erinevad heitemehhanismid (blide, trebuchet) Raskusjõudu õppiti rakendama ründerelvana teistest hiljem. Selle väljailmumisel tõrjus ta teised ründerelvad võrdlemisi kiiresti välja. Kõige efektiivsem on kasutada kaevukoogu põhimõtet: ühte kangi otsa pandi moon ja teise otsa ballast, mida toetas keskelt liigend. Samuti kuuluvad siia alla oma tehnoloogilise sarnasuse tõttu ka nn. tõmbemasinad, kus raskuse asemel on kinnitatud nöörid ja vajaminev arv mehi lihtsalt tõmbab järsult nööridest. 5
Rooste sööb selle kiirelt läbi, samuti oli raud veel toonagi ülikallis ning ihaldusväärne taaskasutustoore. Näiteks võib tuua fakti, et ka Saksamaalt on samuti leitud vaid paar vaadeldava ajastu kiivrit, millest aga keegi ei järelda, et sakslased 13. sajandil kiivreid ei kasutanud. Sakslaste mõningane edumaa laskerelvade ning sõjamasinate arengus oli sõja algusaastatel tõesti olemas – ammud ja vastukaaluga töötavad kiviheitemasinad (blide, trebuchet) olid Lääne-Euroopas just äsja kasutusele võetud. Sõjatehnika kõige uuema sõnana rakendati neid nüüd siinses tulises sõjakoldes. Eestlased võtsid nimetatud uuendused aga vaenlastelt kohe üle ning 1223. aasta ülestõusu ajal kaitsesid nende linnuseid juba oma ammukütid ning samuti kiviheitemasinad. Nii olid eestlased selleks hetkeks ise sõjamasinate kasutamises kõigist Läänemere idakalda ning Vene alade rahvastest omakorda ette läinud. Esimesed teated teistest
üritasid esimesena läbi tungida. Hakati rajama spetsiaalseid väravatorne, kuhu saaks paigutada mitu väravat ning mida saaks ka hästi kaitsta. Notstal – tõenäoliselt on tegemist katapultidega, neid on leitud ka Tallinnast. Tegelikkuses on mingid laskemasinad, mitte kiviheitemasinad, kuna nende laskemoonaks on nooled või odad. Springald, selschoss Keskaegsete linnade piirajad kasutasid kõige enam vastukaalu jõul põhinevaid masinaid (bilde, trebuchet) Paljud linnad hakkavad kasutama ka suurtükke. Tallinn näiteks ostis ühe suurtüki, kuid Tartu kohta andmeid ei ole. Eluhooned keskaegsetes linnades Kõige varasemat tüüpi hooned on rõhtpalkhooned, mida on leitud nii Tartust kui ka Tallinnast. Need pärinevad umbes 12.-13. sajandist. Riias on neid hooneid aga leitud rohkem, Caune on neid väga korralikult seal uurinud. Neid võiks nimetada suitsutubadeks, mis on otsene analoogia muinasajaga
mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo Victor hugo oli oma pere kolmas ja ka viimane poeg. Tema isa oli Joseph Leopold Sigisbert Hugo (1773-1828) ja ema Sophie Trebuchet (1772-1821). Nende pere esimene laps oli Abel Joseph Hugo (1798-1855) ja tema teine vend oli Eugene Hugo (1800-1837). Victor sündis ise 26. veebruar 1802 aastal Besancosis ja suri ka prantsusmaal 22. mai 1885 Pariisis. Aastatel 1851-1870 elas ta väljaspool prantsusmaad, kuna ta ei olnud nõus tolle aegse riigipea Napolion III vaadetega. 1841 valiti Hugo Prantsuse akadeemiasse. 1841 tõstis Louis-Philippe ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta
piiramistel. 15. sajandi lõpust – 16. sajandi algusest on pärit veel jooniseid päris hiidambudest, kuid neid 13. sajandil kindlasti ei eksisteerinud ning võib-olla ka mitte isegi 15.-16. sajandil. Võivad olla lihtsalt tehnoloogiahuviliste joonised, milline üks taoline amb välja võis näha. Henriku Liivimaa kroonikas on ambe nimetatud ballistadeks (baliste). Laske- ja heitemasinad Meil tõenäoliselt kasutati vastukaalu jõul põhinevat masinat (blide, trebuchet) 13.-15. sajandil. Henrik nii uhkeid sõnu ei kasuta, räägib suurest ja väiksest masinast ning lisaks neile on tal veel üks mõistetamatu sõna batarelv. Kaitserelvastus Kuna kaitserelvastuse leide on leitud väga vähe, siis arvati, et kohalikud Eesti aladel eriti kaitsevarustust ei kasutanudki. Kui hakata aga võrdlema naabermaadega, siis tuleb välja, et kaitsevarustust on tegelikult igalpool vähe leitud
annaabi.ee 
