Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega ...
• Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Erakorraline esmaabi. Kiired juhendid esmaabivõteteks. Tallinn: Sinisukk. • Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Esmaabi käsiraamat. Esmaabivõtted igaühele tööl, kodus, puhkehetkel. Talinn: Sinisukk. • Pukk, K., Lehtmets, A., Ringo, H., Kross, E., Javed, P. (2010). Elupäästev esmaabi vigastuste korral. Eesti Haigekassa. • Grünthal-Drell, M. (2013). Esmaabi. Tallinna Pedagoogiline Seminar. • Porval, H. Männik, R. 2015. Traumahaige käsitlus haiglaeelsel etapil. Regionaalhaigla Kiirabi koolituskeskus • Pildid- google
kõhuli käe või põlvede peale pea allapoole ja koputan kulpis käega 5x abaluude vahele. Võtan lapse sülle näoga enda poole ja vajutan 5x sõrmedega diafragma peale. Kordan sama algusest peale. 7. Kuidas abistada minestanud inimest? Panen kannatanu pikali, jalad üles. Vabastan mõned riideesemed, näiteks lips. Avan aknad. Kui teadvus ei taastu 2 3 minutiga, kontrollin hingamistegevust ja asetan kannatanu külili asendisse. Kutsun kiirabi. 8. Milline on tegutsemisjärjekord traumahaige abistamisel ( trauma algoritm)? Olukorra hindamine, verejooksu hindamine/peatamine, teadvuse hindamine, hingamise hindamine, kiirabi kutsumine, elustamine. 9. Kuidas avada hingamisteed lamaval võimaliku kaelavigastusega kannatanul? Kannatanu keeramine palgivõttena küljele. 10. Kuidas peatada suurt verejooksu haavast? Teha haavale rõhkside (kui luuotsi väljas ei ole), tõsta jäse südamest kõrgemale, panna inimene pikali, jälgida (sokk, kahvatus), kiirabi. 11
• Suvaline avrii • Otsasõit • Kukkumine kõrgusest 6 • Tugev löök selja piirkonda • Tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas Tunnused: • Mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus • Surin jäsemetes Tegutsemisjuhend: • Võimalusel aseta kaelalahas • Anna traumaasend “ühe tüki printsiibiil” • Kutsu 112 NB! Ära ava selgrootraumaga kannatanu hingamisteid pea painutamisega kuklasse (traumahaige hingamisteede avamine) Liittraumad Põhjused: • Lennuõnnetused • Autoavariid Tunnused: • Luumurd • Verejooksud • Pea ja kaela traumad 7 • šokk Tegutsemisjuhend: • Kontrollin kas kannatanu on elus • Vaatan kas neil on suuremaid vigastusi • Kui on oht, et midagi võib plahvatada (nt auto), siis tuleb kannatanud välja tõsta nii, et rohkem vigastusi ei tekitataks • Helista 112 • Elustamise ABC
Elustamisvõtted olid tuntud ka varasemalt, kuid ei olnud tõestatud, et need aitavad hoida käigus vereringet. Peatselt järgneb teine läbimurre. 1956 a publitseeritakse artikkel, kus P Zoll tõestab, et inimkehale mõjuva elektrienergiaga on võimalik muuta südamerütmi. Sünnib defibrillatsioon kui meetod. Elustamisoskused saavad 1980 aastateks kiirabi põhioskuseks. Kiirabi organiseerimises omandatakse suuri kogemusi Korea ja Vietnami sõjas. Alguse saab süsteemne traumahaige käsitlemine haiglaeelses- ja haiglaravietapis. Rutiinseks muutub haigete transport helikopteritega. Viimaseks suuremaks edusammuks erakorralises meditsiinis on terapeutilise hüpotermia teostamine. Alates 2001 avaldatud teedrajavatest uuringutest on elustamisjärgsest jahutamisest kujunenud standardmeetod. Elustamisjärgne organismi jahutamine ehk terapeutiline hüpotermia vähendab vereringe taastumise järel üldist hapnikutarvidust, seeläbi ka hapniku suhtelist puudujääki.
seljapiirkonda kontaktsportide, näiteks jalgpalli mängimise ajal; vägivaldsed teod, nagu pea, kaela või rindkeret läbiv laskehaav. Tunnused: Mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus, surin jäsemetes Tegutsemis juhend: Kannatanut ära liiguta, võimalusel aseta kaelalahas, anna traumaasend “ühe tüki printsiibiil”, Kutsu 112. NB! Ära ava selgrootraumaga kannatanu hingamisteid pea painutamisega kuklasse (traumahaige hingamisteede avamine) Liittraumad Põhjused: Lennuõnnetused, autoavariid, kukkumine kõrgusest, liiklusõnnetused, millegi alla jäämine. Tunnused: Verejooksud, pea ja kaela traumad, šokk, luumurrud (sääreluude, küünarvarreluude, reieluu murrud jne) lülisambamurd, vaagnamurd, roiete hulgimurd, aju kontusioon, erinevad haavad 5
Päästmine Uppuja veest välja toomine on kiirabi saabudes enamikul juhtudel juba toimunud. Kui seda pole veel tehtud, on see päästjate või vetelpääste/rannavalve töö. Ka siin kehtib reegel: enesekaitse enne teiste kaitsmist! Reanimatsioonikatsed vees on osutunud ebatõhusateks ja seetõttu tuleb neist loobuda. Igal juhul tuleb aga pöörata tähelepanu võimalikele kaasnevatele vigastustele. Reeglitekohane traumahaige käsitlus (kiire, aga ettevaatlik päästmine, kaelalülide immobilisatsioon, vaakummadrats) on tingimata vajalik. 608 Sümptomid ja ravi Sümptomid Uuringud Meetmed Uppumine Teadvusetus, hingamise ja Elutähtsate funktsioonide Nina-kurguruumi vereringe seiskumine, kontroll, AED- aspiratsioon, ACLS- enamasti asüstoolia, diagnoositsükkel või EKG- meetmed, AED,
annaabi.ee 
