kindla nähtusega, loetakse sagedasemaiks akrofoobiat (hirm kõrguse ees), arahnofoobiat (hirm ämblike ees), klaustrofoobiat (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees). Kuidas tekivad foobiad? On üldtunnustatud, et foobiad tekivad väliste sündmuste ja sisemise eelsoodumuste kombinatsioonil. Paljud konkreetsed foobiad saavad alguse juba varajasest east, tavaliselt mõnest traumaatilisest kogemusest. Näiteks võib inimene, keda väiksena hammustas koer, karta seepärast alateadvuslikult terve elu koeri. Foobiate jaotamine 1)Sotsiaalne foobia, mida tuntakse ka sotsiaalse ärevushäirena hirmud, mis sisaldavad teisi inimesi või sotsiaalseid olukordi nagu esinemishirm või avalikus kohase söömine. 2)Konkreetsed foobiad hirm ühe konkreetse asja, nähtuse või elusolendi ees, näiteks ämblikud, maod,
turvalisse pimeduse ees) kohta on ja aviatofoobia raskendatud - (hirm väljakud, lendamise kaubanduskes ees). kused, poejärjekorrad , lennukid, bussid, rongid, jne. Kuidas juba varajasest suurt rolli ärevushäirete, foobiate ja east, tavaliselt paanikahoogude tekkel. tekivad mõnest foobiad? traumaatilisest kogemusest. On Näiteks võib üldtunnustatud inimene, keda , et foobiad väiksena tekivad väliste hammustas sündmuste ja koer, karta sisemise seepärast eelsoodumuste alateadvusliku kombinatsioon lt terve elu il. Martin koeri. Seligman, Sotsiaalsetel kuulus foobiatel ja Ameerika agrofoobial on psühholoog, keerulisemad avastas oma põhjused, mis
Loo alguses rgib jutustaja traumaatilisest kogemusest lapseplves, mille tulemusena ta vrdus joonistamisest ja hakkas lenduriks. Nimelt soovitasid suured inimesed jtta kinniste ja lahtiste boamadude joonistamine sinnapaika ja tegeleda pigem maateaduse, ajaloo, matemaatika ja grammatikaga. hel rnnakul tabab suurte inimeste hulgas sna mistlikuks peetud mehe lennukit rike ja mees on sunnitud tegema hdamaandumise Sahara krbes. Seal kohtab ta uue peva tusu ajal vikest printsi, kes palub endale joonistada lamba. Lendur ebannestub, kuna kski joonistustest ei ole piisavalt hea. Meeleheitel joonistab ta lpuks kasti ja vidab, et lammas on seal sees. llatuseks oli prints just seda soovinud. Jutuajamiste kigus tutvustab prints oma koduplaneeti, mis on vaevalt suurem kui maja. Seal on kolm vulkaani (kaks neist aktiivsed, ks kustunud). Kolmandal peval sai jutustaja teada, et selle planeedi mullapind kubiseb hirmsate ahvileivapuude seemnetest, millest...
teha. 23 24 Antoine de Saint-Exupery Väike prints Tegemist on loetuima ja tõlgituima prantsuskeelse jutustusega, mis on ilmunud rohkem kui 250 keeles ja murdes. Raamatut on tänaseks müüdud üle 80 miljoni eksemplari. Prantslased hääletasid selle 20. sajandi parimaks Prantsuse raamatuks. Loo alguses räägib jutustaja traumaatilisest kogemusest lapsepõlves, mille tulemusena ta võõrdus joonistamisest ja hakkas lenduriks. Ühel rännakul tabab lennukit rike ja mees on sunnitud tegema hädamaandumise kõrbes. Seal kohtab ta väikest printsi, kes palub endale joonistada lamba. Lendur ebaõnnestub, kuna ükski joonistustest ei ole piisavalt hea. Meeleheitel joonistab ta lõpuks kasti ja väidab, et lammas on seal sees. Üllatuseks oli prints just seda soovinud.
ohutusse kohta põgenema) Liht ehk spetsiifiline foobia (ebamõistuspärane esemete ja olukordade kartus) Sotsiaalfoobia ( hirm saada kaasinimeste poolt kritiseeritud ning sattuda häbiväärsetesse situatsioonidesse) Üldine ärevussündroom ( mitmed ebareaalsed mured eri eluvaldkondades) Obsessiiv-kompulsiivne häire (õpitud käitumismallid, millest on raske loobuda kuid mis pakuvad hetkelist ärevustundest vabanemist) Posttraumaatiline stressihäire (võimetus toibuda traumaatilisest sündmusest põhjustatud ärevustundest) Posttraumaatilise stressihäirega kaasnevad ootamatult meenuvad õudused võivad esile kutsuda äkilist agressiivset käitumist (kaasinimeste ründamine) ja ajutist epilepsiat. Sellist käitumist nimetatakse limbiliseks atakiks. Arvatakse, et paanikahoogudel, agorafoobial ning ajutisel epilepsial on ühised neurofüsioloogilised alused. Seda põhjustavad limbilise süsteemi kaitsemehhanismid, kus paiknevad vihahoogude ja paanika lähteallikad. 48
seitset faasi. Demobilisatsiooni (ingl ’desarmeerimine’ kõige laiemas mõttes) tehakse, kui katastroofi või suurte kahjudega sündmuse tõttu olid asjaga seotud eriti palju operatiivjõude, kes vajavad otsekohe tuge. Demobilisatsioon on eelkõige esmane stressiennetus- ja sekkumismeede, mida kasutatakse siis, kui operatiivjõud suurte kahjudega sündmuskohast lahkuvad, veel enne kui nad tavatöö juurde tagasi pöörduvad. Eesmärgid on: silla ehitamine traumaatilisest sündmusest normaalsusesse, akuutse stressireaktsiooni nõrgendamine, täiendava toetuse vajaduse väljaselgitamine, teave sündmuse ja osalenud inimeste reaktsioonide kohta, teave võimalike stressisümptomite kohta. Protseduur toimub kahes faasis. Esimeses lõigus jagatakse 15-minutilises faasis piisavalt teavet stressijuhtimise kohta. Teise faasi ülesanne on organiseeritud rahu ja puhkamine kaitstud
annaabi.ee 
