NB kasutatakse trapetsi pindala k=(a+b):2 arvutamisel k=(9,3dm+8,7dm):2=9 dm 33.Trapetsi pindala - aluste poolsumma Ül.818,819 (aritmeetiline keskmine) korrutada Trapetsi alused a, b, kesklõik k, kõrgus h kõrgusega S=(a+b):2 h; kesklõigu abil Arvutada pindala S S=kh, sest kesklõik on aluste poolsumma 1)a=38cm b=2,6dm=26cm h=0,25m=25cm NB vaja kasutada trapetsikujuliste S=(a+b):2 h 2 maatükkide, ristlõigete puhul S=(38+26):2 25=32 25=800(cm ) 2)k=4,7cm h=32mm=3,2cm S=kh 2 S=4,7 3,2=15,04(cm )
rooma orje. 12 Hästi oluline kirikuhoone on Hagia Sofia, mis on Püha tarkuse kirik, mis ühendab Rooma Basiilikat ja Pantheoni kuplit. Võetakse kasutusele nö kolmnurgad ehk viklid, mis toetuvad neljale väga võimsale sambale. Kuigi võib jääda mulje, et põhiplaanis on tegemist on ruuduga, kuid tegelikult on see ristkülik. Bütsantsi samba kapiteelid on teistsugused, kui varem. Palju rohkem detaile ja pitsi motiivi. Kapiteeli peale asetati veel ka trapetsikujuliste külgedega ristkülik, ehk talum. 13 Vara-Keskaeg Alguse sai 476 kui Lääne-Rooma barbarite purustavate hoopide alla. Sealt sai alguse suur rahvaste rändamine, kes rüüstavad linnu ja siis lähevad järgmise kallale. Tsivilisatsioon sureb välja ja minnakse jälle maale elama Sellega lõppes vanaaeg ja algas keskaeg. Seda aega tuntakse ka kui eelromaani ajajärku. Kuna barbarid võimutsevad ja rahvad on pidevas liikumises, on linnad rüüstatud ja inimtühjad
15) Riigieksam 2003 (5p) Maja seina vastu ehitatakse kilest kasvuhoone, mille esiseina kõrgus on 1,5 m ja tagaseina kõrgus on 2 m (vt joonist). Põhja mõõtmed on 1,2 m ja 2 m ning katuselati pikkus 1,3 m. Kui palju kulub kilet katuse, trapetsikujuliste külgseinte ja esiseina katmiseks? V: 9,8 m2 12 16) Riigieksam 2003 (20p) Varikatuse ristlõige (vt jooniseid) on saadud võrdkülgsest kolmnurgast selle ühe nurga ümardamisel ringjoone kaarega, mille raadius on r. Sealjuures kolmnurga kaks külge on ringjoone puutujateks. Varikatuse laius ja pikkus on vastavalt 4 3r ja b. Leidke varikatuse pindala S, katusealuse ruumala V ja kõrgus h.
mf1 mf2 mf3 mf4 mf5 mf6 mf1 mf2 mf3 mf4 mf5 mf6 1.0 1.0 0 0 0 2 4 6 8 10 0 2 4 6 8 10 x x Joonis 15. Trapetsikujuliste ja siledate liikmesfunktsioonide kasutamise mõju reeglite interpolatsioonile. 1.11.3 Järeldusalgoritmi parameetrid On huvitav märkida, et järeldusalgoritmi parameetrid mõjutavad interpolatsiooni oluliselt vaid siis kui kasutatakse raskuskeskme häguärastamismeetodit. Vastavalt jaotisele 1.12.1 nimetatule muutis maksimumide keskmise meetod hägusa süsteemi interpolatsiooni mittesõltuvaks muudest parameetritest, hägusa c-keskmistamise puhul võib lisada järgmist.
Samasuguse tegevuse võtmesõna võib omakorda olla erinevas käsu harus olla erinev, näiteks: keskpunkti määramiseks "kaare põhiharus" on võtmesõnaks CE; ent kaare joonestamise ühes alamharus "kaar kesknurga järgi" – C (põhiharus tähendab aga C liitjoone sulgemist). Liitjoone kaarja osa joonestamise positiivne suund on VASTU KELLAOSUTI LIIKUMISE SUUNDA. Liitjoone kaarjate osade trapetsikujuliste üksikosade arvu võib tinglikult määrata käsuga VIEWRES vastusega teisele küsimusele Circle zoom percent (kogu joonise ulatuses!), Töö 3 Klamber 41 Liitjoone kaarjate osade lähend-trapetsite kujundus siis, kui pole veel vastatud VIEWRES teisele küsimusele Circle zoom percent = 100, ( “vaikimisi” väärtus)
eeskujudele, uue nähtusena ilmus nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga kampaniil e. kellatorn, mis ei olnud põhihoonega ühendatud. Bütsantsi arhitektuuri erivormiks sai aga kuppelbasiilika, kus tsentraal-ja pikiehitis ühendati uudse arhitektuurivõtte viklite abil toestatud kupliga. Basiilika jaotati löövideks sammaste abil, samba tüves oli kannelüürideta, kapiteelil kujutatud taimemotiivid mõjuvad azuurse ornamendina, kapiteeli peale asetati veel trapetsikujuliste külgedega kiviplokk e. talum. Ehitusmaterjalina kasutati peamiselt marmorit või kohalikku kivi, hilisemal perioodil palju ka põletatud tellist. Interjöörid on rikkalike mosaiikkaunistustega või marmortahveldisega., palju kasutatakse kulda. 9.sajandist alates jälgitakse kirikute kaunistamisel ühtset kaanonit.. Sakraalehituste rohkusega paistis eriti silma Konstantinoopol. Kristliku kultuuri õitseajal olevat selles linnas olnud üle 250 kiriku ja 120 kloostri
annaabi.ee 
