Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit)
Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Pikim vohandu- 162km; Pärnu, Pedja,Põltsama. Suurimalangusega Piusa Vesikonnad: (Soome lahe-, Liivi lahe-, Narva-Peipsi vesikond, Saarte veekogud). Jõe tekkimine: lgab:allikast,jästvest,voolata välja soost,kaks väikest jõge suuremaks. Jõe osad: Jõe ülemjooks(suur lang,kiire vool,uuristav tegevus,settimist ei toimu), keskjooks(vool rahulik,uuristav tegevus nõrk,uhteaineid trantsportiv tegevus), alamjooks(vool aeglane,uhtained settivad,moodustuvad setted), suue(merre,järve, teisejõkke,liivasisse,sohu) Voolureziim- sõltub: toitumisest(sademetest,jää- ja lumesulamisveest,põhjaveest), ala kliimast,pinnamoest. Mõisteid: Jõesäng- on oru ristlõikes kõige sügavam osa Jõeorg voolutee, piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel. Terass- nim orgudes lammist kõrgemal paiknevaid astanguid
Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest, pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga. Vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega. Niin- juhtkude, e fotosünteesi teel lehtedes valminud toitemahlu trantsportiv koore osa, mis juhib mahlu puutüve kõikidesse osadesse. See on erinevatel puudel erineva paksusega. Meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt. Meil pärnametsad seetõttu hävind. Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk.
*Plasma globuliin koos 1 globuliinide alagrupiga rändab rida konjugeeritud proteiine, umbes 2/3 plasma glükoosist leidub seotuna glükoproteiinides. 2 globuliini fraktsioonis leidub habtoglobiin, mis keemiliselt kuulub proteoglükaanide hulka ja vaske sisaldavtsöruloplasmiin. - globuliinide hulka kuuluvad tähtsamad lipiide ja polüsahhariide kandvad proteiinid; peale lipoproteiinide rändab koos - fraktsiooniga veel rühm metalle siduvaid proteiine, nende hulgas vaske ja rauda trantsportiv transfertiin. - globuliinide heterogeenne fraktsioon sisaldab elektroforeetiliselt kõige aeglasemalt rändavaid proteiine, - globuliinide hulgas leidub enamik vere kaitse ja võitlusaineid. Füsioloogiline tähtsus: 1 lipiidide trantsport(fosfolipiidide), B11 siduv globuliin. 2 oksüdaasi aktiivsus, vase sidumine, plasmiini ja proteinaasi pidurdus, uriiniga mitteeritatava hemoglobiini sidumine. - raua trantsport, lipiidide (kolesterooli) trantsport. -
*Plasma globuliin koos 1 globuliinide alagrupiga rändab rida konjugeeritud proteiine, umbes 2/3 plasma glükoosist leidub seotuna glükoproteiinides. 2 globuliini fraktsioonis leidub habtoglobiin, mis keemiliselt kuulub proteoglükaanide hulka ja vaske sisaldavtsöruloplasmiin. - globuliinide hulka kuuluvad tähtsamad lipiide ja polüsahhariide kandvad proteiinid; peale lipoproteiinide rändab koos - fraktsiooniga veel rühm metalle siduvaid proteiine, nende hulgas vaske ja rauda trantsportiv transfertiin. - globuliinide heterogeenne fraktsioon sisaldab elektroforeetiliselt kõige aeglasemalt rändavaid proteiine, - globuliinide hulgas leidub enamik vere kaitse ja võitlusaineid. Füsioloogiline tähtsus: 1 lipiidide trantsport(fosfolipiidide), B11 siduv globuliin. 2 oksüdaasi aktiivsus, vase sidumine, plasmiini ja proteinaasi pidurdus, uriiniga mitteeritatava hemoglobiini sidumine. - raua trantsport, lipiidide (kolesterooli) trantsport
annaabi.ee 
