Minu filosoofiline maailmavaade Saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche on öelnud, et pole olemas fakte, on vaid tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eks...
inimese omadused, teod? Mis on tema eesmärgid?) Religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kust see tähendus/mõte tuleb? Kas elul on mõte? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või vastupidi? Kes või mis on jumal? Miks on maailmas kurjus? Kes on selle eest vastutav? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. Isiksus, kes pole loodusjõud, stiihia ega tung, vaid inimese laadi olend, kellel on eneseteadvus, ta suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine konflikt, ülim heasoovlikkus, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim). Jumal eksisteerib teisel pool aega, meie ruumist väljas pool ning on igas kohas korraga. Jumal on kõikvõimas, ta lõi maailma eimillestki
Kui Chopini mäng oli rohkem peenekõlaline ja poeetiline, siis Liszti mängustiili ja tema teoseid klaverile iseloomustab orkestraalne kõla jõuline, sädelev, efektne. Liszt tõstab klaverimängu tehnikas esile neli võtet: 1) Oktavid ja akordid 2) Tremolod 3) Topeltnoodid 4) Heliredelid ja arpedzod Valik klaveriteoseid: Suured etüüdid Paganini teemale (6 etüüdi, ,,Kapriiside" järgi) ,,12 transtsendentset etüüdi", lõplik variant 1852. Kasvas välja ,,Nooruspõlve etüüdidest"; transtsendentne ehk üleloomulik, teispoolne; kogemuse piire ületav. Ulatuslik klaveripalade kogumik ,,Rännuaastad" (Annes de Pelerinage) 19 ungari rapsoodiat Sonaat h-moll 2 klaverikontserti ja ,,Surmatants" jpm
vulgaarsetele nägudele, see aga tõstab dramaatilist pinget. Teiselt poolt on ülespoole suunatud pilguga Kristusele kontrastiks ristipuu üle kummardava mehe figuur- sellega saavutab psühholoogiline pinge plastilise väljenduse. El Greco asetab vastupidiselt Tintorettole pearõhu pildist väljapoole, sinna, kuhu suunab meid Kristuse pilk. Selle tagajärjel puudub maalil aga tasakaal. Maal on ülesehitatud püstloodis, astmeliselt. Alumise servaga äralõigatud naisfiguurid süvendavad maali transtsendentset muljet. Inimene on sellel maalil kaotanud oma tähtsuse inimesena ning just see muudabki selle teose omapäraseks. ,,Laokoonis" (Lisa nr 4) lamab kuklasse surutud pea ja taeva poole suunatud pilguga rauk oma poegadega maas nagu kristlik märter, ilma et ta end madude vastu kaitseks. Teoses ,,Viienda pitseri avamine" (Lisa nr 5) valitseb eriti tugev sisemine rahutus. Ingel laotab laia zestiga käsi taeva poole. Tema hüüd näib äratavat õiglased, kelle alasti
mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see mõte tuleb? b) Kas jumal on olemas? c) Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? d) Kes või mis on jumal? f) Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 16. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus. Ehk jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. 17. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk
laialivalguvaks ning mitmetähenduslikuks. ,,Sel põhjusel olen ma valinud ta nimeks ,,ise", millega ma pean silmas psüühilist tervikut ja samal ajal keset, millest kumbki ei lange kokku ,,minaga", vaid hõlmab selle, just nagu suurem ring haarab endasse väiksema." (JUNG 1986:76) Alati ei ole Jungi puhul selge, kas ta räägib konkreetses kontekstis Isest kui üksikisiku alateadvuses toimivast jõust või on mõeldud kollektiivset, transtsendentset ,,universumi keskpunkti". Minu hinnangul on Jungi väljenduslaad siinkohal taotluslikult kahemõtteline, kuna tema nägemuse kohaselt on subjektiivsel ning ükskikul ja objektiivsel ning universaalsel siinkohal eriti tihe seos. (Jung kõneleb tihti subjektiivsest ja objektiivsest läbisegi, kuivõrd tema arvates on need sama skeemi järgi üles ehitatud.) Ühes mõttes meenutab Ise Mircea Eliade poolt kirjeldatud müütilist ,,maailma keskpunkti", mis
annaabi.ee 
