........................................................................... 5 2.KAUBA ISELOOMUSTUS............................................................................................ 8 3.TRANSPORDIVAHENDITE ISELOOMUSTAJAD.............................................................9 4.VAJALIKU LAOMAHUTAVUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE...............................................11 5.MEHHANISEERIMISSKEEMI VÄLJATÖÖTAMINE.........................................................13 6.TÕSTE- JA TRANSPORDISEADMETE VALIK..............................................................14 7.LAEVA- JA VAGUNIKÄIBE KINDLAKSMÄÄRAMINE.....................................................14 8.TÕSTE-TRANSPORDISEADMETE JA –MASINATE TÖÖ NÄITAJATE KINDLAKSMÄÄRAMINE.............................................................................................. 15 9.MEHHANISEERITUD LIINI LÄBILASKEVÕIME KINDLAKSMÄÄRAMINE.......................17 10. LAEVA JA VAGUNITE TÖÖTLEMISAJA ARVESTUS.....................
Peale skeemi koostamise tuleb iga laadimis-lossimisvariant/skeem põhjalikult lahti kirjutada. Tehnoloogia kirjeldamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata objektidel (vagun, kraana, trümm vms) tööliste paigtamisele. Terminali/mehhaniseerimiskompleks tuleb välja joonestada vähemalt A3 suurusele paberile. Peale tuleb kanda kõik vajalikud objektid (laev, kraana, ladu, teed jms), arvutustes ja teised vajaminevad mõõtmed jms. Ülesanne 6. Tõste-transpordiseadmete ja masinate valik Pärast mehhaniseerimisskeemide koostamist on vaja valida sobivad tõste- transpordiseadmed ja masinad mida skeemides kasutatakse ning määrata nende tehnilis-ekspluatatsioonilised näitajad. Masinate ja seadmete juures tuleb välja tuua kõik olulised näitajad, mis on olulised tema töö seisukohalt, mida kasutatakse arvutustes. Näiteks kraana juures tuleb välja tuua tema mark, max tõstejõud, max ja min nooleulatus, kauba tõstmise/langetamise
-Ekspedeerimisteenused, konteinervedude korraldamine "uksest ukseni" -Tarne optimaalse veoketi maaramine etteantud kriteeriumide järgi -Konteinerite liisimisteenused -Marketingi- ja nõustamisteenused transpordisektoris; o Kaubavoogude uurimine ja analüüs; o Transpordiseadmete marketing; o Näituste korraldamine; -Rahvusvahelised projektid transpordilogistika ja infotehnoloogia valdkonnas. 5 KAUBAVEO KORRALDAMINE Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust, maksustatakse kaubaveoteenused ja selliste vedude
lisaks kas domineerivat muutuvkoormust või erakordset koormust. Koormuste liigitus Liigitus ajalise kestuse järgi: · alalised e püsikoormused (G) konstruksioonide omakaal, püsiv tehnoloogiline sisseseade ja teede pinnakatte kaal, otsesed mahukahanemise ja ebaühtlase vajumise põhjustatud koormused, eelpingekoormus (P) · muutuvkoormused (Q) kasuskoormus vahelagedele, tuulekoormus, lumekoormus, jääkoormus, liikuvate transpordiseadmete koormus, koormused konstruktsioonide transportimisel, ilmastikust sõltuv temperatuurikoormus · erakordsed koormused (A) plahvatused, sõidukite kokkupõrge Liigitus mõjumisviisi järgi: · staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi · dünaamilised koormused, mis põhjustavad arvestatavaid kiirendusi. Omakaalukoormus Omakaalukoormuste hulka loetakse konstruktsioonide omakaal g
Pakend võib neid lööke pehmendada/neelata samasugusel viisil nagu teeb ta seda toote transpordi puhul. Pakend, kui ratsionaliseerimisfaktor transpordis, ümberlaadimisel, ladustamisel ja positsioneerimisel. Pakkimisel on ka teisi funktsioone. Pakitud tooted mõjutavad kauba liigutamise moodust ja pakend võib põhjustada ka toote palju ratsionaalsemat liikumist jaotusketis. Pakendi tugevus, jäikus, suurus ja kuju mõjutavad suuresti tõste-transpordiseadmete ja ladustamise viisi valikut. Näiteks: üksteise peale ladustatava toodete arv, virna suurus on suuresti sõltuvad pakendi tugevusest ja jäikusest, pakendi mõõtmetest ja suurusest. Parandades kastide ja kaubaühikute vastavaid omadusi võidakse suurendada ka virna mõõtmeid ja teisi omadusi ning ka ladustamise kompaktsust. Osas pakend, kui teenindusartikkel sai mainitud võimalust, et pakend valitakse muutmaks toote transporti, ladustamist ja ümberlaadimist palju efektiivsemaks
261 - tuletõrje alarmisüsteemide tehnohooldus; 262 – valve-ja jälgimisseadmete tehnohooldus; 263 - telefonisüsteemi tehnohooldus; 264 - arvutivõrgu tehnohooldus; 265 - antennisüsteemi tehnohooldus; 266 - tehnoseadmete ja -süsteemide jälgimise automaatika tehnohooldus; 267 – fonosüsteemide tehnohooldus; 269 - muude hooneautomaatika ja andmeside süsteemide tehnohooldus. 270 - Eriseadmed ja -süsteemid: 271 - liftide tehnohooldus; 272 - eskalaatorite tehnohooldus; 273 - transpordiseadmete tehnohooldus; 274 – lifti ja tõsteseadmete järelvaataja tegevus; 275 - tolmuärastussüsteemide tehnohooldus; 276 - jäätmeärastussüsteemide tehnohooldus; 279 - muude erisüsteemide tehnohooldus. 290 - Muud tehnohooldusena käsitletavad tegevused. 6.3. Heakorratööd 300 - Heakorratööde tegemine kinnistul ja hoones - on teenus, mille eesmärgiks on puhtuse ning korrashoiu tagamine kinnistul (territooriumil ja sellel paiknevatel väikevormidel) ühiskonnas
Suure survega abrasiivkulumise korral toimub kontaktpindade vahele jäänud abrasiivosakeste purunemine. Väikese surve korral abrasiivosakesed rullumisel või libisemisel ei purune. Abrasiivkulumist toimub kõikjal kus teineteise suhtes liikuvate pindade vahele satub abrasiivosakesi (pinnase töötlemisel, puuraukude puurimisel, maavarade kaevandamisel, materjalide lihvimisel jne). Abrasiivkulumisele alluvad eelkõige põllutöömasinate, ehitusmehhanismide, kaevandus- ja transpordiseadmete, metallilõikepinkide, hüdroturbiinide, mudapumpade jne detailid. Materjalide abrasiivkulumise kohta on tehtud palju uurimusi. Kõige enam on tunnustamist leidnud Archardi kulumisseadus, mis väljendub valemiga: V = k x Fn x S / H, (1) kus V - materjali kulumine ( kaalu vahe), S - läbitud tee pikkus, Fn - rakendatud normaaljôud, k - kordaja, mis iseloomustab materjali kulumist, H materjali kõvadus.
annaabi.ee 
