Esimees Peaminister Asetäitjad: keskkonna- ja majandusminister Lisaks 23 säästva arengu alaste küsimuste asjatundjat Riiklik keskkonnastrateegia 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine 3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine 4. Õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud transpordiemissioonide vähendamine 5. Jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse soodustamine 6. Jääkreostuse likvideerimine 7. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse 9. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine 10. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks Riiklik Keskkonnategevuskava(KTK) Töödati välja keskkonnastrateegia elluviimiseks Elluviia
määratleb keskkonnapoliitika 10 prioriteetset põhieesmärki ning täpsustatud eesmärgid/sihid lühi-, pikemaajalises ja pikaajalises perspektiivis vastavalt aastateks 2000, 2005 ja 2010. Need 10 prioriteetset põhieesmärki on: 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine 3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine 4. Õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud transpordiemissioonide vähendamine 5. Jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse soodustamine 6. Jääkreostuse likvideerimine 7. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse 9. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine 10. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks Riiklik keskkonnategevuskava Keskkonnastrateegia elluviimiseks töötati ajavahemikus 1997. aasta aprill kuni 1998. aasta märts välja üksikasjalik Keskkonnategevuskava (KTK)
märtsil 1997 heaks Eesti keskkonnastrateegia (KS), mis määratleb keskkonnapoliitika 10 prioriteetset põhieesmärki ning täpsustatud sihid lühi-, pikemaajalises ja pikaajalises perspektiivis vastavalt aastateks 2000, 2005 ja 2010. Need eesmärgid on: 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine; 2. keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine; 3. energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine; 4. õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud transpordiemissioonide vähendamine; 5. jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse soodustamine; 6. jääkreostuse likvideerimine; 7. põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse; 8. pinnaveekogude ja rannikumere kaitse; 9. maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine; 10. tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks. Roheline ideoloogia Eestis Esimesed terviklikumad rohelise ideoloogia käsitlused pärinevad 1980ndate aastate
*Esimesed kavad koostati 4-5 aastaks. *Nüüd koostatakse programme juba 10 aastaks. *Euroopa Liidu keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulepe, mis määrab ära keskkonnapoliitika üldsuunad järgnevaks, kavas märgitud perioodiks. *Keskkonnaprogrammis ei ole ühtegi õiguslikult siduvat kohustust ja nende täitma jätmisele ei järgne mingeid sanktsioone. Eesti keskkonnapoliitika 10 põhieesmärki *Õhukvaliteedi parandamine ( s.h. transpordiemissioonide vähendamine) *Jäätmekäitluse parandamine, jäätmetekke vähendamine ja korduvkasutuse soodustamine. *Jääkreostuse likvideerimine. *Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse. *Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse. *Maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. *Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks. Keskkonnapoliitika *Keskkonnapoliitika rakendamise üheks oluliseks puudujäägiks Eestis on asjaolu , et riiklikku keskkonnapoliitikat viiakse siiani ellu vaid
mis määrab ära keskkonnapoliitika üldsuunad järgnevaks, kavas märgitud perioodiks. Keskkonnaprogrammis ei ole ühtegi õiguslikult siduvad kohustust ja nende täitma jätmisele ei järgne mingeid sanktsioone. Esti keskkonnapoliitika 10 põhieesmärki Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlik tarbimisharjumuste kujundamine. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Õhukvaliteedi parandamine, transpordiemissioonide vähendamine. Jäätmekäitluse parandamine, jäätmetekke vähendamine ja korduvkasutuse soodustamine. Jääkreostuse likvideerimine. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse. Maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks. Keskkonnapoliitika Keskkonnapoliitika rakendamise üheks oluliseks puudujäägiks eestis on asjaolu, et riiklikku keskkonnapoliitikat viiakse siiani ellu vaid
annaabi.ee 
