5 Joonis 1. Primaarradari tööpõhimõte pildi kujul.Joonis 1. Primaarradari tööpõhimõte pildi kujul. (ICAO, Comparison of Surveillance , 2007; 6) 6 1.2 Sekundaarradar Seknudaarradar (SSR) on seiresüsteem, mis kasutab maapealseid saatjaid/vastuvõtjaid ja õhusõidukite transpondereid. (MKM, 2015) Vastupidiselt primaarradarile, sekundaarradaril on vajalik õhusõiduki pardal olev transponder reziimi A/C. Sekundaarradaril on maa pealne antenn, kus on ka pidevalt ringlev osa. Sekundaarradar saadab välja energialaineid, mis õhusõiduk ,,võtab vastu" ja saadab tagasi vastuse, kus on 4-kohaline transponderi kood ja õhusõiduki asukoht. Reziimi C korral saadab õhusõiduki transponder peale 4-kohalise koodi ka kõrguse, mis võetakse baromeetrilt rõhu järgi. (Boccaccio, 2012) Sekundaarradarid edastavad sagedusi 1030MHz, mille võtavad vastu õhusõidukid,
sisenemisel.) 2. (D)GPS -- Digital Global Positioning System. Edastab infot laeva asukohast jms. (Tavaliselt on selleks infoks asukoha koordinaadid, liikumise suund, kiirus jms.) Teave edastatakse arvutisse või muule seadmele ja sealt edasi kas elektronkaardile või mujale. Kuna GPS seade kontakteerub ainult vastava satelliidiga, siis on info edastamiseks kaldajaamadele jms. vaja spetsiaalset seadet. Selleks on järgmisena - tulev transponder. Transponder süsteem on IMO nõudmine- 3. Transponderid. Sellisel juhul toimub infovahetus automaatselt (seadmelt-seadmele). Saadud info (laeva asukoht, kiirus, mõõtmed, teave lastist, sihtpunkt jne.) kuvatakse olenevalt infost kas graafiliselt, või teksti kujul. Kuna kogu eelpool mainitud infot ei sisalda (D)GPS-seade, siis tuleb lisaks transponderile panna laevale ka lisaprotsessor (kujutavad endast lisakulutusi laevaomanikele), mis edastaks kogu selle info
to Mariners, New Editions, Replacement. Sensors Positioning Gyrocompass Primary positioning Magnetic compass Secondary positioning interface ARPA interface (Input/ Speed Log Output) Wind interface ARPA (2nd ARPA) Drift calculation interface Temperature Echo sounder interface UAIS transponder interface Output Navtex Manager navigational data Radar Integrator Board autopilot data current course segment transmission Navigation databases Tides and tidal currents Seasonal currents Weather forecast chart overlay Potential Errors in Marine Navigation On a number of occasions chart data, particularly in canals,
. Complete Voyage Recording including past track . Fully Type Approved to IEC 61174 . Type Approved Autopilot Track Control 72 NIS 2002 MkII AIS This new generation Automatic Identification System (AIS) from Kelvin Hughes provides the optimal AIS solution for use on all types of ships. The NIS 2002 MkII is fully in compliance with international regulation and standards as well as with national and class requirements. The NIS 2002 MkII Transponder consists of a combined radio transceiver unit, GPS receiver, controller unit and a separate display (MKD) unit, complete with GPS and VHF antennas. The NIS 2002 MkII Transponder can easily be interfaced to the required sensors on the bridge e.g. Gyro and GNSS. It as already been tested and interfaced with most external navigation presentation systems on the market (Radar, ECS/ECDIS). The NIS 2002 MkII is prepared for connection to Long-Range systems like Inmarsat C
parempoolne 69. Kus võivad asuda laeval normaaltingimustes päästevestid? 1. Päästepaadis 2. Päästeparvedes 3. Kajutis 4. kogunemisjaamas, 5. masinaruumis 6. navigatsioonisillal 23 71. Mis on kujutatud pildil? 1. päästerõnga tulepoi 2. Emergency Position Indicating Radio Beacon 3. Search and rescue radar transponder 72. Kuidas kinnitatakse laeva pardal päästeparv? 1. Soritakse tekirõnga külge nõrga lüli abil 2. kinnitamine toimub hüdrostaadi abil 3. kinnitatakse o.5 tonnise katkekoormusega tropi abil 73. Kuidas on võimalik anda otsa pukseerimiseks eemal madalikul olevale laevale? 1. liiniheitja abil 2. viskeliiniga 3. kahuriga 74. Milline on valgusega antav hädasignaal? 1. ***---*** 2. --- ***--- 3. Mayday 75
Tehnoloogiat arendatakse kii- resti, lisandumas on üha uusi võimalusi ning funktsionaalsusi vedude ja autojuhi töö jälgimiseks. Et veovahend või veoühik oleks satelliitside abil jälgitav ja selle liikumine registreeritav, kinnita- takse selle külge autonoomse toiteallikaga raadiosagedusliku tuvastamise seade – transponder, mis ”suhtleb” sidesatelliitidega ja edastab neile pidevalt teavet oma asukohast. Peamine põhjus, miks üha rohkem veoettevõtteid valib telemaatika kasutamise, on soov parandada opereerimise efektiivsust ja vähendada sel moel veokulusid. Kui veok on varustatud tele-
annaabi.ee 
