ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad -25...-35 °C. Idanemisest tera valmimiseni vajab rukis aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, mistõttu vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 250...280. Põuakartlik on rukis ainult sügisel võrsumise ajal, saaki (eelkõige 1000 tera massi) vähendab ka juulikuine põud. Talirukki põld peab olema ühtlase reljeefiga ning põllu madalamatesse kohtadesse ei tohiks liigvett koguneda; ei sobi ka kõrge põhjavee tase. Rukis on risttolmleja ning seetõttu kehtib seemnekasvatuses kaugusisolatsiooni nõue
*Terade ja tangu tootmise jäägid on hea sööt loomadele, samuti põhk . *Lühikese vegetatsiooniga kultuur , hea kattevili heintaimedele. *Üks kõige põua- ja kuumakindlamaid teravilju . *Haigus ja kahjurikindlus kõrge. *Maailmas kasvatatakse 40-50milj hektaril, peamiselt aafrikas ja aasias. Parimad saagid 2,5-4 t/ha . Kasvutingimused: Soojus.minimaalne idanemistemperatuur on 8-10 kraadi , optimaalne 20kraadi. kasvuajal optim. temp 18-23 kraadi . Niiskus.Transpiratsioonikoefitsent 200-250. Juurtel erakordselt suur veeimemisvõime. Tugeva põua korral kasv peatub. Valgus.valgusnõudlik taim. Külviread põhja-lõuna suunaliselt(lisab saaki 6-10%)- intensiivn fotosüntees tera täitumisest valmimiseni . umbrohtumus ja tihe külv vähendvad saaki . Muld.viljakas , toitaineteriks, mitmesugused mullatüübid, mulla pH 6,5-7,5 . Talub ka happelist mulda. Agrotehnika *Vegetatsiooniperiood 55-115 päeva. *Eelvili: ei talu endale järgnemist
lehepinna suurusest ja selle kestusest. Lehepinna indeks (LPI) · Lehepinna ja kasvupinna suhet nimetatakse lehepinna indeksiks. Optimaalne lehepinna indeks 3,5-4. · Suure saagi üks tingimusi- varakult formeeruv optimaalne lehepind. · Sademete hulk ja selle jaotumine vegetatsiooniperioodil avaldab olulist mõju mugulasaagi kujunemisele ja selle kvaliteedile. · Veepuudus enne õitsemist- vähem mugulaid. Veepuudus pärast õitsemist- väiksed mugulad. · Kartuli transpiratsioonikoefitsent on 240- 720, keskmiselt 400. Vesi · Vett kasutatakse fotosünteesil ja jahutamisel. · Ühe kg mugulate moodustumiseks kasutab taim 80-100l vett. · Läbi taime aurab 41% veest ja mullapinnalt 59%- seega oluline põllupinna kattumine pealsetega. · Vaovahe laiuse, mahapanekutiheduse mõju mugulasaagile · Vaovahelaius Mugulad tk/ha Saagikus · 70cm 30 000 26.6 · 60 000 32.6
Ksüleem lehe juhtkimbus on ülalosas, floeem alaosas. Lehtede tähtsaim funktsioon on fotosüntees, mille põhiprodukt on tärklis, eraldub hapnik. Vabanev hapnik eraldub atmosfääri, mida kasutatakse hingamiseks. FS kasutatakse väike osa lehtedele langenud energiast, suurem osa energiast neeldub ja kasutatakse transpiratsioonil. Selle tulemusena toimub taimes pidev veevool, 1 kg kuivaine moodustamiseks kulunud veekogus kilogrammides on transpiratsioonikoefitsent. Paljunemisviisid: Suguta paljunemine uus organism areneb välja emaorganismi rakust või taimekoest või mõnest muust taime osast Vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe või nende osade abil. Tavaliselt 1 või 2- aastased taimed vegetatiivselt ei paljune. Suguline paljunemine uus organism tekib kahe suguraku liitumise tulemusena Õis Tähtsamad osad: emakad ja tolmukad, kus arenevad emas- ja isasgameedid. Tavaliselt on need ümbritsetud õiekattega
Hästi sobib kartuli kuhjade katmiseks. Rukkis on soojuse suhtes vähenõudlik. +0..+3/5 kraadini. Ja 60 päeva on tema valmimis aeg. Idanemistemperatuur optimaalne 6...12 kraadi. Tõusmed tulevad 6...10 päeva pärast. Rukkis on kõige külmakindlam teravili. Talub -25...-35 kraadi külma. Vastupidavus suureneb sügisel karastusperioodil. KASVUPERIOOD 270....360 päeva, sügisel peab moodustuma vähemalt kolm neli võrset. RUKKIS VÕRSUB KEVADEL VÄHEM!!! Taimed on vastupidavad põuale, transpiratsioonikoefitsent 300- 400 vahel. Rukkis valmib juuli augusti keskel. Väga paha on see, et enamik rukki sorte vajab valmimiseks 25-30 päeva. Alles siis saabub normaalne idanevus. Tali nisu. On hea saagikusega ja kõrge kvaliteediga teravili. Seega suurem osa saagist läheb inimtoiduks. Tali nisu talub vähem külma kui rukkis, hukkub 16...-18 kraadi juures. Tali nisu on niiskuse, mullastiku toitainete suhtes nõudlikum kui rukkis. Ajutisi üleujutus talub tali nisu paremini kui rukkis. Toitainete
annaabi.ee 
