suguküpsust) ● neerupealised (eritavad kortisooli- varustab energiaga; adrenaliini- hirm; noradrenaliini- viha) ● kõhunääre (eritab insuliini; glükagooni- veresuhkur) ● kilpnääre (eritab türoksiini- ainevahetus) ● sugunäärmed (eritavad testosterooni; östrogeeni; progesterooni) Keemiline sünaps- närvirakkude vahel on pilu ja signaal liigub ühest rakust teise teatud molekulide vahendusel. Selliseid vahendajamolekule nimetatakse ülekandeaineks ehk transmitteriks ehk mediaatoriks. ● presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; ● sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; ● postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Mediaatorid- Ülekandeained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin.
nende ensüümide süntees. Et see nõuab aega, saabub hormoonide toime tundide jooksul. 3) Rakusiseste sekundaarsete signaalikandjate(trantsmitterite) tsükliliste adenosiinmonofosfaadi(cAMP) ja tsüklilise guanosiinmomofosfaadi (cGMP) kaudu aktiveerib hormoon ensüüm adenüültsüklaasi, mille mõjul moodustub ATP-st cAMP. Hormoon täidab vastava toime üleandja rolli ja on primaarseks transmitteriks, c AMP on sekundaarne transmitter ja olulisim rakusisene ülekandeaine. Adenüültsüklaas reageerides hormoonpetsiifiliselt kindla hormooniga ja tekkinud cAMP mõjutab ainevahetusprotsessi ensüümide aktiivsuse muutuse kaudu: aktiveerub steroidhormoonide süntees, stimuleeritakse glükoneogenees, rakumembraanide läbilaskvust, soolhappe teket maos jm. 4) Palsmamembraanide regulaatorproteiini G-valgu reguleeritud signaalitee; G-valkudest
veres. 2. glükokortikoidid Intensiivistavad glükoneogeneesi. Nende mõjul suureneb lipiidide kasutamine energeetilistes protsessides. 3. suguhormoonid Eelkõige meessuguhormoone. Neerupealissäsi hormoonid: 1. adrenaliin - adrenaliini toimel lõhustatakse maksas rohkem glükogeeni ja veresuhkru tase tõuseb 20 2. noradrenaliin - on transmitteriks sümpaatilise närvisüsteemi postganglionaarsetes närvilõpmetes. Organismi pingeseisundi ehk stressi korral tekkivas kohastumissündroomis on olulisel kohal neerupeliskoore, hüpofüüsi ja sümpatoadrenaalse süsteemi töö intensiivistumine. Stress põhjustab kortisooli taseme kiiret tõusu veres. Stress käivitab organismis rea protsesse, mis ajalooliselt olid välja kujunenud ja vajalikud võitluseks ning põgenemiseks. Kortisool mobiliseerib varudest glükoosi ja
Nende mõjul väheneb organismi reaktiivsus teatud põletikulise reaktsiooni korral, mistõttu nim. neid ka põletikuvastasteks hormoonideks. Androgeenidest pärineb vähesel määöral testosterooni. Neerupealisesäsi valmistab kaht hormooni: adrenaliini ja noradrenaliini. Nende toime vastab üldiselt sümpaatikuse ärritamisel saadavale efektile, toime on kestvam. Adrenaliini saadab verre peamiselt neerupealisesäsi, noradrenaliin on transmitteriks. Adrenaliini toimel lõhustatakse maksas enam glükogeeni, selle hulk väheneb, veresuhkru tase tõuseb, seda nim. adrenaalseks hüperglükeemiaks. Nende toimel südame löögisagedus tõuseb, paranevad erutusjuhtivusja erutuvus. Adrenaliini ja noradrenaliini toime ernevused on osaliselt seletatavad erinevat tüüpi adrenoretseptorite esinemisega ja nende omavahelise suhtega. Alfa-adrenoretseptorite tundlikkus on suurim noradrenaliini le, siis adrenaliinile ja siis isoproterenoolile
ja desoksüribonukleiinhappe tootmine, selle kaudu valkude ja nende hulgas ka ensüümide süntees. Kuna see nõuab aega, siis saabub hormoonide toime maksimum tundide jooksul. 3. rakusiseste sekundaarsete transmitterite- cAMP ja cGMP kaudu edasi antavaid mõjustusi. Hormoon aktiveerib ensüümi adenüültsüklaasi, mille mõjul moodustub ATPst cAMP. Hormoon täidab vastava toime ülekandja rolli ja seda nimetatakse ka primaarseks transmitteriks. cAMP on sekundaarseks transmitteriks.Tekkinud cAMP avaldab mõju ainevahetusprotsesside ensüümide aktiivsuse muutumise kaudu, tema toimel aktiveeritakse steroidhormoonide sünteesi, stimuleeritakse glükoneogeneesi, rakumembraanide läbilaskvust, soolhappe teket maos jne. 4. Plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva G-proteiini kaudu edasi antavat mõju. nendest