Ioonide inbalansi mõju 1. Suurenenud K+ suurendab membraani erutuvust (massiivne trauma, Addisoni haigus) 2. Vähenenud K+ vähendab membraani erutuvust (oksndamise korral) 3. Suurenenud Ca++ stabiliseerib membraani (hyperparatyroidism, vit-D toksikoos, neerupuudulikkus) 3. Vähenenud Ca++ suurendab membraani erutuvust (hypoparatyroidism, poegimishalvatus) Informatsiooni edasijuhtimine neuronis Presünaptiline närvilõpe vabastab transmitteraine sünapsi Transmitteraine vabanemine sünapsipilus aktiveerib retseptori (ioonkanalite avanemine, sulgumine) Potensiaalid levivad läbi neuroni kuni aksoni lähtekohani, mis on AP-de künniseks (suurem arv Na+ ioonkanaleid) Kui aksoni lähtekoha depolariseerumine saavutab künnise, tekib AP. Na+ kanalid avanevad ja Na+ tungib rakku AP levib aksoni lõppu, sünapsini Sünapsis avab depolariseerumine Ca++ kanalid ja Ca++ liigub sünapsi
Kasutatakse kohati vaid väheseid lihaseid. Kui põlve pihta lüüa, siis refleksi toimel jalg võpatab korra. 3. Reflekside põhiomadused, nende põhjused. Põhiomadused: latentsus (ärritusest liigutuseni kulub teatud aeg), järelrefleks põhjustatud sellest, et närvirefleksi meeleelundisse jõudmiseks kulub aega, käivitumine põhjustatud sellest, et järjest rohkem närvikiude saab närvidelt korralduse, väsimine lihaste kurnatus, retseptorite kurnatus, transmitteraine lõppemine. 4. Kärbsevastse käitumine tupikust väljumisel kui refleksi väsimuse tulemus. Vastne põgeneb valguse eest, aga peab seinani jõudes tagasi pöörduma. Vastne ei suuda teha palju järske pöördeid, transmitteraine saab otsa ja refleks valguse eest põgeneda kaob. Valguse poole roomates õnnestub vastsel tunnelist välja saada. 5. Reflekside ja käitumismustrite erinevused. Käitumismustrid sisaldavad rohkem üksikliigutusi, on keerulisemad kui refleksid, nende
Mõlemad põhjustatud sellest, et närvisignaali jõudmiseks meelerakult (retseptorilt, sensorilt) lihasesse kulub aega. (3) Käivitumine (käitumine saavutab täisintensiivsuse järk-järgult), põhjustatud ilmselt sellest, et järjest rohkem lihaskiude saab närvidelt korralduse (4) Väsimine (püsiva ärrituse korral refleksi intensiivsus langeb, kuni lakkab hoopis. Taastumiseks vaja teatud “toibumisaega”). Peapõhjused: (a) lihaste kurnatus (b) retseptorrakkude kurnatus (c) transmitteraine lõppemine närvisünapsites. Omadused esinevad ka keerulisemate käitumiste puhul (laululind ja kull). Kärbsevastse käitumine tupikust väljumisel, selle seletus. Kärbsevastse valgusreaktsioon. Vastsel esineb refleks põgeneda valguse eest pimedusse (nukkuma), kuid suudab valguse poole liikudes koopast välja tuööa. Motoorne võime püsib (lihasväsimus ei ole põhjuseks), valgustaju püsib (retseptorite väsimus ei ole põhjuseks). Seletus: vastne ei suuda teha palju
5. Uute neurotransmittermolekulide tootmine on pidurdunud. ... 1. Neurotransmitterite vabastamine on intensiivistunud või alanenud. 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud. 3. Tagasihaardemolekulide poolt neurotransmitterite tagasi haaramine aksoni kaudu on häiritud. 4. Neurotransmittereid imiteeritakse. 5. Uute transmittermolekulide produktsioon on pidurdunud. Erinevad neurotransmitterid omavad erinevaid efekte. On oluline teada iga transmitteraine ülesandeid ehk täpsemalt millistesse protsessidesse on nad kaasatud. Adrenaliin Aktiveerib su keha. Sinu süda lööb kiiremini ja sinu bronhid laienevad laskmaks rohkem hapnikku lihastesse. Sa muutud erksamaks ja enesekindlamaks. (nõrgestab immuunsüsteemi) Dopamiin Stimuleerib naudingukeskust sinu ajus, paneb sind kogema meeldivaid asju ja tundma rõõmu. Dopamiini on ka neis ajupiirkondades, mis on seotud mõtlemise ning mäluga, samuti on sellel oluline osa liigutuste sooritamisel.
• käivitumine - refleks saavutab täisintensiivsuse mitte ühekorraga, vaid järk- järgult (joonisel „Warm up“) o põhjustatud ilmselt sellest, et järjest rohkem lihaskiude saab närvidelt korralduse • väsimine – kui ärritus püsib liiga kaua, siis refleksi intensiivsus varsti langeb, kuni lakkab täiesti. Taastumiseks on vaja teatud “toibumisaega”. Refleksi väsimise võimalikke põhjusi on mitmeid: o lihaste kurnatus o retseptorrakkude kurnatus o transmitteraine lõppemine närvisünapsites Sünaps – kahe närvikiu kokkupuutepunkt, kus erutus kandub ühelt närvilt teisele üle eriliste keemiliste transmitterainete vahendusel. Käitumismustrid võrreldes refleksidega • kalduvad sisaldama rohkem üksikliigutusi • nende toimumine mingis situatsioonis on ettearvamatum (peale väsimuse esinevad ka muud pidurdavad mehhanismid) • vajavad vallandumiseks tihti keerukat (välis- või sisekeskkonna)
annaabi.ee 
