Kiiruse reguleerimise võimalused a) astmelise kiiruste reguleerimisega b) astmeteta kiiruste reguleerimisega 3. Liikumissuuna muutmise võimalikkus: a) mittereverseeritavad b) reverseeritavad 15. Mehhaanilised transmissioonid ja nende liigitus. Meh. transmissioonid koosnevad traditsioonilistest mehhaanilistest ülekannetest, milles energia kantakse edasi mehhaaniliste vahenditega. Need on reeglina astmelise kiiruse reguleerimisega. Liikumissuuna muutmiseks on mehhaanilistes transmissioonides eriline seade mida nim reeversiks. Jaotatakse energiavoolu hargnemise alusel: a) hargnevateks nt kahe telje veoga auto transmissioon b) mittehargnevateks nt ühe telje auto transmissioon. Eelised: hea töökindlus, kõrge kasutegur, väike tundlikkus väliskeskkonna temp-ile. Puudused: kiiruste reguleerimise astmelisus, konstruktsiooni keerukus, kõrge müra tase, kõrde tundlikkus määrderežiimile. 16. Rataskäiguosal masina mehhaanilise transmissiooni koostus. 1. Peasidur – võimaldab
sisepõlemismootoriga, esialgses variandis toornaftal töötava nn „kuumpeamootoriga“, seejärel petroolil Otto mootoriga ja puhastatud naftal ehk diiselkütusega diiselmootoriga. Toimub pidev masinate täiustamine nt abiseadmete loomise jne. III etapp pole lõppenud. 5. Ehitusmasinate peamised arengu tendentsid. 1) universaalsete masinate tootmise laiendamine 2) masinate unifitseerituse taseme tõstmine 3) ressursi (masina tööea) suurendamine 4) hüdraulika laialdasem kasutamine transmissioonides ja juhtimissüsteemides 5) masinate massi vähendamine 6) kütuse erikulu vähendamine 7) juhtimissüsteemide automatiseerimine 8) ergonoomiliste näitajate parandamine 9) tootlikkuse suurendamine 10) remondi- ja hoolduskõlbulikkuse tõstmine 11) monitooring-süsteemide laialdasem kasutamine 12) nn „parakompuutrite“ kasutamine keerulisemate tööoperatsioonidega masinatel. 6. Ehitusmasinate struktuurskeemid. Määrab agregaatide, mehhanismida, koostude ja detailide
Aurumasin asendub sisepõlemismootoriga. Täiustatakse masina käiguosa, transmissioone, juhtimissüsteeme, tööorganeid, luuakse abiseadmestik. 7-Nimetage EM peamised arengu tendentsid kaasajal. Universaalsete masinate tootmise laiendamine; masinate unifitseerituse taseme tõstmine; masina tööea suurendamine; hüdraulika laialdasem kasutamine transmissioonides ning juhtimissüsteemides; masina massi vähendamine; kütuse erikulu vähendamine; juhtimissüsteemi automatiseerimine; ergonoomiliste näitajate parandamine; tootlikkuse suurendamine; remondi- ja hoolduskõlbulikkuse suurendamine; monitooring-süsteemi laialdasem kasutamine; pardakompuutrite kasutamine. 8-Milline on universaalne masin? Masin, mis on kiirelt vahetatavate tööorganitega ning suudab täita
välja tänu kiirele käivitamisele ja töövalmidusele. 6-Nimetage EM ajaloolise arengu III etapi põhilised iseloomulikud saavutused. aurumasin asendub SPM-iga, täiustatakse masinate käiguosa, transmissioone, juhtimissüsteeme, tööorganeid, luuakse abiseadmestik jne. 7-Nimetage EM peamised arengu tendentsid kaasajal. universaalsete* masinate tootmise laiendamine; masinate unifitseerituse* taseme tõstmine; ressursi* (masinate tööea) suurendamine; hüdraulika laialdasem kasutamine transmissioonides ja juhtimissüsteemides; masinate massi vähendamine; kütuse erikulu vähendamine;juhtimissüsteemide automatiseerimine; ergonoomiliste * näitajate parandamine; tootlikkuse suurendamine; remondi- ja hoolduskõlbulikkuse tõstmine; monitooring-süsteemide laialdasem kasutamine; nn "pardakompuutrite" kasutamine keerulisemate tööoperatsioonidega masinatel. 8-Milline on universaalne masin? paljude kiireltvahetatavate tööorganitega masin, millega saab sooritada
Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tendentsid on: • universaalsete masinate tootmise laiendamine • masinate unifitseerituse taseme tõstmine • ressursi (masinate tööea) suurendamine • hüdraulika laialdasem kasutamine transmissioonides ja juhtimissüsteemides • masinate massi vähendamine • kütuse erikulu vähendamine • juhtimissüsteemide automatiseerimine • ergonoomiliste näitajate parandamine • tootlikkuse suurendamine • remondi- ja hoolduskõlbulikkuse tõstmine • monitooring- süsteemide laialdasem kasutamine • nn „pardakompuutrite“ kasutamine keerulisemate tööoperatsioonidega masinatel
annaabi.ee 
