5)kapnafiilid (vajavad O2 te 10-15%) 5.) Mikroorganismide jagunemine süsiniku tarbimise järgi 6.) Erisugused suhted mikroobikoosluses Suhted mikroobiokoosluses: üks liik kasutab ära teise liigi ainevahetuse lõppsaadusi, üks liik kui teisele sobiva elukeskkonna või varustab teist elutähtsate toiduainetega, stimuleerib mingit ainevahetuse protsessi 7.) Residentmikrofloora ehk normaalne mikrofloora koosneb mikroolaidest, mis on selles keskkonnas juurdunud 8.) Transiitmikrofloora ehk keskkonnast organismi sattuvad mikroorganismid- koosneb mikroobidest, mis on selle skekskkonnas lühiajaliselt (hukkuvad, tõugatavad) 9.) Infektsioonprotsess on patogeense mikrorganismi parasiiteme viiva inimese või looma organismis 10.) Mikroorganismide patogeensus on mikroorganismi võime põhjustada haigust 11.) Oportunistlikud mikroobid on normaalsesse mikrofloorasse kuuluv mikroob, kes on võimeline tekitama infektsiooni
kinnitunud nahale või elavad naha pindmistes kihtides, k.a. näärmetes ja karvanääpsudes. Nende hulk ja liigiline koostis on võrdlemisi püsiv, pesemisega ei hävine. Pesemine avab naha poorid ja seetõttu naha pinnale jõudvate mikroobide hulk kasvab. Naha residentmikrofloora moodustavad peamiselt grampositiivsed mikroobid: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus sp, Proprionbacterium acnes jt. Transiitmikrofloora- sõltub inimese tegevusest ja konkreetsest regioonist. Juhuslikud mikroobid hukkuvad nahal üsna kiiresti. Nad paiknevad nahal vabalt, katmata kehaosadel, hulk väheneb seebiga pesemisel või tõrjutakse organismi kaitsemehhanismide poolt välja. Mükofloora- mõned seeneliigid, mis ei põhjusta tavaliselt haigusi (Candida ja Pityrosporum´i perekonna seened). Kliima Keha piirkond Haiglasolek Süsteemsed haigused
suurenevad kulutused nii patsientidele, nende peredele kui ka tervishoiule, mistõttu pikeneb haiglas viibimise aeg ning tõuseb suremus. (Sax jt 2007; Guidelines On… 2009). Kätehügieen on eelkõige vajalik selleks, et kaitsta teisi inimesi mikroorganismide levitamise ees, seda ei tohi unustada ning sellele tuleb pöörata suurt tähelepanu. (Sax jt 2007: 9). Käsi tuleb pesta selleks, et vähendada transiitmikrofloora ja orgaanilisest mustuse ülekandmist käte kaudu. Käsi ei tohi pesta liiga kaua ja liiga intensiivselt, sest üleliigne käte hõõrumine rikub nahka kaitsva pH (happe-leelise tasakaalu), selle tagajärjel muutuvad käed kuivaks, mis oma korda soodustab ekseemi teket. (Remmel jt 2006: 32). Kätepesu võib jagada kolmeks: tavaline kätepesu, hügieeniline kätepesu ja kirurgiline kätepesu. Hea kätehügieeni põhimõtted on lühikesed küüned, puhtad
vastsündinu organismi esimesed mikroobid. Kohe peale sünnitust lisandub neid ümbritsevast keskkonnast. Peale inimese sündi jäävad nahale elama need mikroobid, kelle jaoks on see eriliselt soodne kasvukeskkond. Need mikroobid moodustavad nn. inimese normaalse mikrofloora, mis püsib elu jooksul peaaegu muutumatuna ning takistab võõraste mikroobide kasvu. Naha mikrofloora võib jagada kahte rühma: · püsi- ehk residentmikrofloora e. normaalne mikrofloora · transiitmikrofloora ehk keskkonnast kontaktide kaudu nahale sattuvad mikroorganismid. Residentsed mikroorganismid on vastupanuvõimelised ja püsivad. Nad on osa normaalsest mikrofloorast. Enamasti paiknevad nad sügaval epidermises, higinäärmetes, karvanääpsudes ja sõrmeküünte all. Transiitmikroorganismid on ajutised ning ebapüsivad organismid, mis paiknevad naha pinnal ja pindmise nahakihi all marrasnahas. Nende paiknemine naha pinnal hõlbustab
24. Inimese normaalne mikrofloora, mikrofloora kujunemine, jaotus, tähtsus. Probiootikumid. Inimese normaalne mikrofloora. Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: Residentmikrofloora: mikroobid on vastavas keskkonnas juurdunud; Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt, jäävad püsima lühikeseks ajaks. Inimese normaalne mikrofloora: Suus, Nahal, Maos, Soolestikus, Eritus- ja suguelundites. Organismi mikrofloora tähtsus: Osaleb seedimisprotsessides (toitainete lõhustamine, sooleperistaltika regulatsioon, seedeensüümide tekke stimuleerimine, seedeensüümide inaktiveerimine), Osaleb ainevahetuses (vitamiinide, aminohapete
· Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt) · Paranemise periood Inimese normaalne mikrofloora Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Inimene & mikroorganism: pidev vastastikune suhe. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: a) Residentmikrofloora: mikroobis on vastavas keskkonnas juurdunud b) Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt Inimese normaalne mikrofloora: 1. Suus 2. Nahal 3. Maos 4. Soolestikus 5. Eritus- ja suguelundites Õõneselundites: limaskesta ja valendiku mikrofloora Limaskesta mikrofloora: mikroobirakud kinnituvad makroorganismi rakkudele adhesiinidega või asutavad limaskesti katvat limakihti Valendiku mikrofloora: 1) limaskesta mikrofloorast eraldunud mikroorganismidest; 2) õõneselundi teistest piirkondadest sattunud mikroobid e
annaabi.ee 
