Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"transformeerimisega" - 7 õppematerjali

Sissejuhatus infosüsteemidesse
10
docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse

47. Infosüsteemi eesmärk on …., organiseerida, taasesitada ja vahendada informatsiooni. koguda, töödelda, salvestada 48. Millest moodustada andmebaaside tabelid? kirjetest ja väljadest 49. Mis asi on infotehnoloogia? Riistvara, tarkvara ja meedia, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks, organiseerimiseks, taasesitamiseks ja vahetamiseks. 50. Juhtkond muudab täielikult töö tegemise viisi. Mis taseme muutusega on tegemist? Transformeerimisega (teisendamisega) 51. Personaliosakond omab infosüsteemi, mis aitab koguda informatsiooni töötajate kohta. Millist perspektiivi (vaadet) on siinses näites iseloomustatud? Funksioonikeskne 52. Milline väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste täitmisele 53. Täidke lünk. “... on süsteemi element. Näiteks televiisor võiks olla koduse meelelahutuse süsteemi osa. Komponent

Informaatika → Infoedastusseadmed
57 allalaadimist
Spikker
9
docx

Spikker

nivoo kõrguste vahe (võib olla nii pos kui neg); Ho ­ lennukõrgus maapinna keskmise nivoo suhtes. Jooniselt on näha, et positiivse kõrguskasvu puhul on nihe nadiirpunktist eemale, negatiivse kõrguskasvu puhul aga nadiirpunkti poole. Niisugused nihked moonutuvad aerofotol kontuuripunktide vahelisi kaugusi, suundade vahelisi nurki ja pindalasid. Reljeefi nihke kõrvaldamine on väga vajalik aerofoto kujutise täpsemaks muutmisel. Seda saab teha fotomehaanilise või analüütilise transformeerimisega. - Aerofoto kaldenurk Aerofoto kaldest põhjustatud kontuuripunktide nihked on suunatud piki raadiust, mis lähtub moonutustevabast punktist c. c: a=(ra2*sin*sin)/fk a ­ kontuuripunktide nihe tingituna aerofoto kaldest ­ aerofoto kaldenurk ­ nurk y-telje ja antud punktile viiva suuna vahel ra ­ raadius punktist c antud punktini. Kui =20', ra = 60mm ja fk= 100mm, siis a= 0,2mm. - Pildistamise vältel lennuk ei suuda kogu aeg hoida rangelt üht pildistamiskõrgust ja seetõttu saavad

Geograafia → Kartograafia
76 allalaadimist
Geokeemia arvestus
4
doc

Geokeemia arvestus

uuritakse süsteeme ainelis-energeetilisel tasandil. 3. Kas maastik on tasakaalus süsteem? Loodusmaastik on keeruline, tasakaalust väljas olev maapinna dünaamiline süsteem, kus toimub lito-, hüdro- ja atmosfääri elementide koostöö ja üksteisesse tungimine. Organiseerumise maastikuliste tasemete hulka kuuluvad biosfäär tervikuna, maailmaookean jt. Maastik tasakaalust väljas olev süsteem. See on seotud pideva päikeseenergia juurdetuleku ja selle transformeerimisega geokeemiliste protsesside energiaks. Tasakaalutus on omane ka mehaanilistele protsessidele, mille tunnistajateks on voolavad jõed ja tuul, mis kannavad endaga liiva ja tolmu. Geograafias trakteeritakse tasakaalu maastikel, kuid selle all mõistetakse statsionaarsust maastikel. 4. Elementaarmaastiku eristamise põhikriteerium. Elementaarmaastiku mõiste võttis kasutusele B.Polõnov ja selle eristamise põhikriteeriumiks on mulla ühetaolisus

Keemia → Geokeemia
40 allalaadimist
Uue toote tasuvuse analüüs - lõputöö
43
docx

Uue toote tasuvuse analüüs - lõputöö

Tootmiskulud määravad ära ettevõtte tootmisomahinna. Summeerides tootmis- ja mittetootmiskulud saame ettevõtte toodangu täisomahinna. [ CITATION Ett11 l 1061 ] Tootmisettevõtte kulud jagunevad tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks lähtuvalt kulude funktsioonidest. (vt Joonis 1) Joonis 1. Kulude funktsionaalne liigitamine (Alver & Reinberg, 2002 ) Tootmiskulud on kulud, mis on vahetult seotud tootmisega, st toorme ja materjali transformeerimisega lõpptoodanguks (Alver & Reinberg, 2002, lk 40). Tootmiskulud ehk valmistuskulud on seotud tooteühiku otsese valmistamisega, nad sisaldavad otseseid materjali-, tööjõukulusid ja tootmise lisakulusid. Otseste materjalikuludesse kuulub valmistoodangus sisalduv materjal, mida kasutatakse ainult kindla toote valmistamiseks ja mis on selle tootega selgelt seotav. Otsene tööjõukulu on kindla toote valmistamiseks kulutatud tööjõukulu. Näiteks kuulub otsese tööjõukulu hulka

Majandus → Omahinna arvestus
34 allalaadimist
Saetööstus
30
doc

Saetööstus

Täpsem ülevaade riigimetsades tehtud raietest on olemas alates aastast 1922 ­ selleks ajaks oli loodud tegus riiklik metsandusorganisatsioon, saadud esialgne ülevaade metsadest, kehtestatud raiete tegemise kord ning sisse viidud statistiline arvestus. Peakasutuse suuruse määras ettemääratud pindalaga arvestuslank, mille järgimine polnud aga kohustuslik. Raiete tegeliku mahu määrasid majanduslikud ja poliitilised otsused. Arvestuslangi suurus vähenes pidevalt seoses metsamaade transformeerimisega; selle mõningane suurenemine 1930-ndate aastate teisel poolel oli tingitud raieringi lühenemisest. 1935 ja 1936.a. moodustas puit 64,5 % kõigist kütteainetest, olles isegi tööstuses 1936.a. 33,4 %-ga teisel kohal põlevkivi (39,6 %) järel. Küttekriisi lahendamiseks loodi 1936.a. Majandusministeeriumi juures Kütteaineturu Korraldamise Komitee, mille ülesandeks oli küttemajanduse radikaalne ümberkorraldamine, eriti tööstuse suunamine põlevkivi- ja turbaküttele

Metsandus → Puiduteadus
22 allalaadimist
Juhtimisarvestus konspekt-ülesanded-TAK0010; 2019 2020
60
pdf

Juhtimisarvestus konspekt-ülesanded (TAK0010; 2019/2020)

kuluobjekt - iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (toode, teenus, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, tootmisliin, projekt jne); kulukäitur - sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. --- Tootmisettevõtte kulud jagunevad ​tootmiskuludeks ja ​mittetootmiskuludeks​. Tootmiskulud on kulud, mis on seotud tootmisega, st toorme ja materjali transformeerimisega lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud (kõik ülejäänud kulud) hõlmavad turunduskulusid, üld- ja halduskulusid ning finantseerimiskulusid. 6 Tootmiskulud jagunevad põhikuludeks (põhimaterjal ja põhitööliste palk) ning lisakuludeks (kõik muud tootmiskulud). - Põhimaterjal on materjal (toore), millest valmistatakse lõpptoodangut ning mida saab üheselt ja mugavalt seostada teatud lõpptootega

Majandus → Juhtimisarvestus
267 allalaadimist
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

konkurendid. Porter defineerib viis primaarset tegevust järgmiselt. 1. Inbound logistics (hankelogistika) Toote sisendite vastuvõtmise, ladustamise ja laialisuunamisega seotud tegevused, nagu materjalide käsitlemine, ladustamine, inventariseerimine või laovarude kontroll, vedude ajaline planeerimine (scheduling), tagasitarned tarnijatele. 2. Operations (operatsioonid). Sisendite lõpptooteks transformeerimisega seotud tegevused, nagu tööpinkidel töötlemine, pakkimüie, kokkupanek, testimine, sisseseade remont ja a uuendamine jne. 3. Outbound logistics (jaotuslogistika) Lõpptoodete kokkukogunüse, ladustamise ja ostjatele füüsilise jaotusega seotud tegevused, nagu lõppkauba jaotus, ladustamine, käsitlemine, veod, tellimuste töötlemine, ajaline planeerinüne. 4. Marketing and Sales (Turundus ja müük) Abinõud ostjatele ostuvõimaluste loomiseks

Logistika → Logistika
449 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun