Enamik Kõrveri sõjaeelseid laule eksisteerib vaid pealkirjadena. Boris Kõrverile kõige lähedasemad lood tema loomingus olid: „ Hällilaul“ – üks esimesi lugusi, mis on lüüriline, mõõdukas meetrumis liikuv tantsulaul. „Rindeteed“ – patriootiline laul, aktiivsem meloodia. „Kaluri laul“ – elurõõmus ja kaasakiskuv valsiviis, Kõrveri loomingus hakkas esmakordselt järjekindlamalt kajama rahvusmuusikast väljakasvavad intonatsioonid. „Traktoristide laul“ – valsil põhineval rütmil, millega kaasnes ka rahvamuusika. Kogus kiirelt populaarsust rahva hulgas. „Kerjuse laul“, „Kui õitseb sirel“ - filmimuusika, „Maasaunas“ – humoristlik rahvalaul, „Kadriorg“ , „Meie koolielu“, Tallinn mu Tallinn“. Looming: Operetid "Ainult unistus" (1955) "Laanelill" (1959) "Teie soov palun?" (1962) Muusikalid: "Mees pisuhännaga" (1968) "Kapsad ja kuningad" (1971) "Raha paneb rattad käima" (1978)
oli aga voolikuotsast kütuse imemine tavaline asi. Igast lõuatäiest bensiinist-diislikütusest jäi suhu paras ports pliid, mis on üks võimsamaid seemnerakuhävitajaid. Teiseks, sperma vajab valmimiseks kehasoojusest madalamat temperatuuri - egas muidu meeste jalgevahe pidevat õhkjahutust vaja. Meie masinamehed istusid kogu aeg oma liikurite sadulas. Sellistes oludes on sperma tootmine üsna tugevalt häiritud või seiskub päriselt. Seksuaalhäiretest on saanud autojuhtide-traktoristide kutsehaigus. Ning kõigele võis krooni pähe vajutada mõistmatu abikaasa ühetähenduslik pilk - sa ju Tsernobõlist, mis sust enam loota." Vestlustest USA kolleegidega on selgunud, et sarnased probleemid ilmnesid meestel, kes käisid Korea sõjas, Vietnamis ning Lahesõjas. Pealtnäha tervetel meestel tekkis mõni aeg pärast kriisikoldest naasmist probleeme. Uuringud toovad põhjuseks psüühika: eks-treemoludes
1) Stalini isiku kultus 13 2) Propagandapilt: Lihula valla Säde kolhoosi punavoor teraviljasaagi viimine riigi lattu. Sama aasta märtsis oli üle 20 000 inimese Siberisse viidud, mis andis hoogu kolhooside moodustamisele. August 1949 3) Põrandaalune kunst: Olga Terri maal "Hirm I" (1948) väljendab ajastule omast õudust. 4) Stalinistlik nõukogude kunst sotsialistliku realismi äärmus. Roman Treumani ja Viktor Karruse tööd "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" (1951) on peetud stalinliku sotsialistliku realismi tippteoseks Eestis. Teos pärineb Eesti põllumajanduse katastroofilise languse ajajärgust, mis oli tingitud kollektiviseerimisest. Sotsialistliku realismi põhimõtteks ei olnud elu tõetruu kujutamine, vaid illusoorse tegelikkusse, kommunistliku utoopia kujutamine. 14
iseseisvusaegsed lasteraamatud mida tõepoolest tehtigi. Imperialismi sepitsusi või avastada täiesti ootamatutest kohtadest, mis külvas loovharitlastesse esialgu halvavat hirmu iaal ei võnud teada, milline su seisukoht või teos osutub. Kui ´´vaenulikuks´´ võis arvestada Siberi ja vangilaagriga. Kõigi asjaolude koosmõjul ei saagi Stalini-aegses Eestis mingist tõelisest, s.t. normaalsest kultuurielust rääkida. Loodi võimsaidmaale (nt. Treumani-Karruse ,,Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks", 1952), lennukat luulet (nt. Juhan Smuuli ,,Poeem Stalinile", 1949) ja propagandast nõretavaid filme (nt. Herbert Rappopordi ,,Elu tsitadekkus", valminud ,,Lenfilmis" 1947).Tervikuna on neid raske pidada kunstiteosteks, pigem kurioosumiteks. Kui 1950ndate keskpaigas jäik stalinism läbi sai, siis kultuurielus see kohe ei avaldunud. Kunstnikud ja kirjanikud olid ettevaatlikuks tehtud ning keegi ei saanud kindel
kes 1920. aastail oli Venemaal silma paistnud sealse avangardi ühe lämmatajana. Kunstnikud, kes "puhastuse" üle elasid, pidid oma isikupära maha suruma ja hakkama püüdlikult jäljendama realismi nõukogulikku varianti. Järjekindla sotsrealismi esikteoseks võib pidada Oskar Raunami maali "Eesti punakaartlased Rakvere lähistel 1918. aastal" (1948). Õõnsalt lavastuslikud propagandaskeemid ja igava naturalistliku teostusea on Roman Treumanni ja Viktor Karruse "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" !1951), Karruse "Vilja riigile" (1953), Richard Sagritsa ja Leppo Mikko "Esimene vagu kolhoosipõllul" (1951). Kindlama käega maalis sotsrealistlikke pilte Leningradi Kunstide Akadeemia haridusega Ilmar Kimm. Joonis ..... R. Treumanni ja V. Karruse "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" 1951 ja V. Karruse "Vilja riigile" 1951 Suur tagasilöök tabas ka graafikakunsti
põhijoontes analoogiline vaevatee. Kunst nagu mõneks ajaks peaaegu ainuvalitsevaks. kirjanduski oli kõrgemalt poolt kuulutatud Totaalselt programmilise kunsti näidisena võib ideoloogilise võitluse eesliiniks, ja mistahes taies esile tõsta Roman Treumanni Viktor Karruse ei saanud olla “lihtsalt” kunst, vaid vastavalt maali “Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks parteilisuse printsiibile pidi olema kas võistluseks” (1951), mille juures väärib ajastu proletaarne või kodanlik, kusjuures kodanliku märgina märkimist kahe autori olemasolu. kunsti viljelemine võrdunuks kuriteoga. Nõnda Üleüldine kollektiivsusnõue oli laienenud ka nii
annaabi.ee 
