2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati Eesti- Nõukogude Vene piir. 3 Kasutatud kirjandus Reigo Rosenthal - Laidoner-Väejuht,Johan Laidoner kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundaja Eesti Vabadussõjas. August Traksmaa - Lühike Vabadussõja ajalugu. http://et.wikipedia.org/wiki/Vabadussõda 4
korralagedusest, anti meie maa ja rahva tulevikuarengule uus suund ja rajati selleks hoopis uued ja avaramad alused. Kahjuks ei saanud aga eesti rahvas seekord veel asuda oma iseseisvuse tegelikule ülesehitamisele, sest maa okupeerisid Saksa sõjaväed. Vabanenud Vene imperialismi köidikuist, saatus eesti mõneks ajaks veel Saksa ülemvõimu alla, kelle sõjaväed rikkusid esimestena jämedalt meie poolt väljakuulutatud erapooletust. Kasutatud kirjandus 1, August Traksmaa, Lühike Vabadussõja ajalugu, Kirjastus -Osaühing "Kultuurkoondis", Tallinn 1939 2. http://www.hot.ee/vabadussoda/teema.htm - Iseseisvuse Manifest
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Landeswehr 2. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5nnu_lahing 3. http://www.eurozine.com/articles/2004-03-09-brueggemann-et.html 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Landesveeri_s%C3%B5da 5. http://www.kool.ee/?5765 6. http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/350/Eesti_Vabaduss %C3%B5da.doc 7. Hannes Walter Ausalt ja avameelselt Landeswehri sõjast. Tallinn. Perioodika 1989. ISBN 5-7979-0275-3 8. August Traksmaa. Lühike Vabadussõja ajalugu, Tallinn, Oliio 199. ISBN 5- 450-01325-6. 9. Karise, J. "Lemsalu, Roopa, Võnnu, Ronneburgi lahing (19. 23. 06. 1919) operatiivse ja taktikalise juhtimise seisukohalt". Tallinn, 1938
8 relvastuse. Võrreldes Punaarmeega oli meie tulejõud ikka üsna väike, ent ometi suutsid Eesti sõdurid saavutada edu vaenlase ees. See näitab, et ainult relvast võiduks ei piisa. Relva taga peab ka mõistust, strateegiat ja motivatsiooni olema. KASUTATUD MATERJAL Kirjandus: August Traksmaa ,,Lühike Vabadussõja ajalugu'' Tallinn 1939 E. Vära, T. Tannberg, A. Pajur ,,Lähiajalugu'' Tallinn 1999 Internetipõhine materjal: Vabadussõja aegne relvastus: http://www.hot.ee/vabadussoda/relv.html Eesti Vabadussõda. Sündmused, kronoloogia: http://www.kool.ee/?5746 9 LISAD 1. Mõõgad 1.1 Vene tsaariarmee mõõk 1
alad eestlastele. Tartu rahu leping jõustus 3. jaanuari hommikul kell 10:30. See andis võimaluse riigile alustada üles ehitama oma linnasid ning nautida vabariiklust, mis juba paar aastat tagasi saavutatud. 12 Kasutatud materjalid Kirjandus: Eesti Vabadussõda 191819. 1.2. kd Tallinn, 193739, 3199697 E. Laaman. Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu. Tallinn, 1925, ²1991 J. Maide. Eesti Vabadussõda. Tallinn, 1933 A. Traksmaa. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn, 1939, 21992 L. Vahtre. Eesti rahva lugu. Tallinn, 2005 Internet: http://www.esm.ee/vs-fotonaitus/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da Pildid: Pilt nr1: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da Pilt nr2: http://estonian.estonia.usembassy.gov/sp_est010311.html Pilt nr3: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vabaduss%C3%B5da1 13 Lisad 14
hoopis vastupidise reaktsiooni. Osalt hakkasid seminaristide hulgas jõuliselt levima „ sotsialismus“ ja „ateismus“. Näiteks nakatus sellesse „tõppe“ Tartu seminaris JK-st veidi vanem koolivend Hans Kruus ning muidugi ei jäänud ta kaugeltki ainsaks sotsialistliku ilmavaate kandjaks. Samas edendas Troitski suurvene šovinism vastukaaluks ka eesti rahvuslust. Enam-vähem ühel ajal JK-ga lõpetas seminari veel terve rida tulevasi ohvitsere- kindralid August Traksmaa ja Aleksander Jaakson, kolonelid Aleksander Häelme, Jaan Org, Oskar Plaks jt. - ning nende meesterahvuslikus hoiakus ei saa olla mingeid kahtlusi.. Ka JK kuulus seminaristide rahvuslikku tiiba, korraldas muuhulgas eesti ajalehtede ühislugemisi ja –arutamisi, osaledes eestlastest õpilaste põrandaalustel vaidlusõhtutel ning olles juhtivalt tegev „ omavahelise ajakirja“ Meie Ka Elame! Väljaandmisel ja levitamisel.
Natalia Vink IV 212 530 05078 Natalja Savest IV 120 Niina Dulova IVB 211 620 4341 Olev Tauts IV 319 620 2957 Olga Velts IVB 219 620 2859 Olga Volobujeva VB 006 620 3368 Oliver Järvik IV 124 620 2850 Peep Raik IV 214 530 3227 Raili Klesment IV 201 620 2796 Rainer Traksmaa II 002 620 3150 Raivo Vokk IV 321 620 2952 Reet Aarna IV 314A 620 2807 Rein Kuusik IVB 210 620 2801 Rein Munter IV 127 620 2850 Riina Grossman IV 226 620 2903 Riina Mellikov VB 402 620 3365 Riina Täht IV 317 620 2951 Rita Jaaguman VB 401 620 3367
II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis. Tallinn: Varrak, 2006. Limberg, F. Isamaa eest. Eesti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhtkond. Boreas Publishing House, 1980. Michaelis, R. Eestlased Waffen-SS-is. 20. (1. Eesti) SS-relvagrenaderidiviis. Tallinn: Olion, 2001. Pajur, A. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 19181934. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999. Sõja ja rahu vahel. I kd. Eesti julgeolekupoliitika aastani 1940. Tallinn: S-keskus, 2004. Traksmaa, A. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn, 1992. Vahtre, S. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Vahtre, S. Muinasaja loojang Eestis. Tallinn: Olion, 1990. Walter, H. Eesti Vabadussõda. Vikerkaar 1989, nr 59. Õun, M. Eesti sõjavägi 19201940. Tallinn: Tammiskilp, 2001. 21 2. Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid Aastasadu on inimkond olnud har-
Mihhail Bitjukov IV 212 620 2835 Natalia Vink IV 212 530 05078 Natalja Savest IV 120 Niina Dulova IVB 211 620 4341 Olev Tauts IV 319 620 2957 Olga Velts IVB 219 620 2859 Olga Volobujeva VB 006 620 3368 Oliver Järvik IV 124 620 2850 Peep Raik IV 214 530 3227 Raili Klesment IV 201 620 2796 Rainer Traksmaa II 002 620 3150 Raivo Vokk IV 321 620 2952 Reet Aarna IV 314A 620 2807 Rein Kuusik IVB 210 620 2801 Rein Munter IV 127 620 2850 Riina Grossman IV 226 620 2903 Riina Mellikov VB 402 620 3365 Riina Täht IV 317 620 2951 Rita Jaaguman VB 401 620 3367 Sergei Bereznev IVB 115 620 2821
annaabi.ee 
