See sündmus mõjutas negatiivselt kogu turismi- ja hotelliäri. Mõneks ajaks vähendas see sündmus oluliselt pea kõikide riikide välisturistide arvu, kuid samal ajal suurenes siseturismi tarbimine. Turismi arengut Eestis on soodustanud geograafiline asend(eelkõige lähedus Helsingile ja Peterburile) ja areng on seotud kuurortide tekkimisega rannikupiirkonda,kus leidus rohkelt heade raviomadustega muda. Keskajal ümbritses Eesti tähtsamaid linnu 20-30 km raadiusega kõrtside, trahterite ja postijaamade võrk, kus peatuti enne kaubakoormatega linna saabumist või siis liikumisel ühest piirkonnast teised. Kindlused,lossid ja kloostrid olid üksteisest 50 km kaugusel. Suurem osa Tallina võõrastemajad asusid eeslinnas väljaspool linnamüüri, kus oli ruumi tallide tarvis. Neid kutsuti sissesõiduhoovideks. Erakorteri otsisid endale lühemaks ajaks linna tulnud rändartistid, muusikud, pillimeistrid ja hambaarstid.
Frans Hals oli pidevalt võlgu oma pagarile ja kingsepale. Ometi oli tegemist andeka kunstnikuga, ühe kõigi aegade suurima portreemeistriga, kes täitis enamjaolt tellimustöid. Vanas eas sai ta linna vaestemajalt väikese pensioni. Oma lähedasi inimesi, sealhulgas joomakaaslasi, maalis kunstnik mõnikord klaasi veini eest. Tema molberti ees on istunud kaupmehed, ohvitserid, aadlikud, juristid, arstid, palgasõdurid, kogukad emandad. Aga ka trahterite "elanikud": mustlastüdruk, kitarrist ja Malle Babbe - Haarlemi nõid, kelle õlal istub öökull. Üsna palju maalis Frans Hals lapsi. Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu. Gombrich ütleb, et Halsi portree on täpne kui foto. Temast elavamalt ja vaimukamalt pole keegi suutnud kujutada naeru - alates kergest muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni. Frans Halsi kunsti elujõud põhineb eelkõige eelarvamustevabas suhtumises portreteeritavatesse,
sellest, et tal jäigi kooliharidus saamata. Ta ütles, et ,,minu pintsel maalib iseenesest" - loomeiha oli Pirosmani jaoks loomulik. Ta hakkas maalimist õppima rändkunstnikelt, kes maalisid söögi- ja joogikohtade silte. Mõne aja pärast õnnestus tal avada dekoratiivkunstitöökoda, kuid mitmesugustel põhjustel ei toonud see kuigi palju sisse. Pealegi huvitas kunstnikku vaid maalikunst. Ta töötas ööd ja päevad läbi, luues naiiv-primitivistlikus maneeris trahterite, söögimajade, lõbustusasutuste silte, pilte linnaelanike elust, samuti maastikupilte, natüürmorte, pilte loomadest. Kõhule ja rahateenimisele Niko palju ei mõelnud. Thbilisi linnas, kus ta veetis suurema osa oma elust, öeldi Phirosmanasvili kohta, et ta hõljub pilvedes. Ta ise kinnitas, et ta näeb pühakuid... Ei ole teada, kas tema liigutusi suunasidki pühakud, kuid ilmalikus elus Pirosmanil edu ei olnud - ta suri 1918. aastal nälga ja puudusesse
"15 Side ja transport. 1880ndate algul kurdeti Võrus selle üle, et esmaspäeval Võrus postitatud kiri jõudis alles reedel Tartus adressaadile. 1884. aastal pandi post Võru ja Tartu vahel liikuma kolm korda nädalas. 1886. aastal liideti posti- ja telegraafikontor Võrus.16 Linnasisene transport toimus isiklike hobuveokite ja sõidu- ning veovoorimeestega. Sõiduvoorimehed tegid lühikesi otsi linna ja raudteejaama ning linna ja linnaläedaste trahterite vahel. 1889. Aastal sai Võrust raudteeäärne linn pärast kolmeaastast vaevarikast tööd. Raudteeühendus osutus linnale oluliseks.17 Linna arengu ja kasvamise taga on ühe olulise tegurina linakaubanduses tekkinud soodne olukord. Linna heale käekäigule oli kaasa aidanud ka hea koolilinna maine, mida paljudel teistel sama suurusega provintsi- ja kreisilinnadel polnud. Struck nimetab eraldi Krümmeri poeglaste kooli
Ta näeb tegelikkuses teatud kirstu, mille kujutust ta akskümmend korda oli näinud unes: piklikku ja sügavat, tabaluku ja riividega suletud ja põranda külge kinnitatud kirstu, millest ta nii sageli oli kuulnud räägitavat ja mille advokaadiemanda, tõsi küll, veidi kuivad, kuid mitte ilma veetluseta käed avavad tema imetlevatele pilkudele. Ja peale selle seisis temal -- maailmas ringieksleval mehel ilma varanduse ja perekonnata, sõduril, kes on harjunud võõrastemajade, kõrtside, trahterite ja punkritega, maiasmokal, kes on enamuse ajast sunnitud rahulduma juhusliku palaga -- temal seisis ees võimalus einetada koduses lõunalauas, nautida perekondlikku mugavust ja lasta enesele osaks saada neid väikesi perenaise hoolitsuse avaldusi, mis meeldivad seda enam, mida harjumatum nendega ollakse, nagu ütlevad vanad sõjamehed. Istuda sugulasena iga päev rikkaliku laua taha, siluda vana advokaadi kollast ja
annaabi.ee 
