Sild on lülitatud tagasisidesse takkide pealt paralleelselt Rts-ga. Sagedustel, mis ple fo, TS=100%, muidu 0. Sild peab töötama tühijooksul e koormamata->elemendid Ko=1+Rts/R’-NTS-st maasse. 9,10pdf 4. liitmine ilma ülekannet arvestamata. Poolik summaator, 2x and+or+2x ei risti 5. vanim ROM(info valmistamise käigus:vasakult aadress läbi dekoodri, alt välj, ülevalt läbi takistus maha, sõlmedes „1” dioodid) 13pdf Pilet 12. 1.Passiivelemendid 2.Trafosidestuse eelised ja puudused 3.Lihtne "voolupeegel" 4.Loogikaelementide süsteemid 5.Kahekordse integreerimisega ADM 1. R, C, L, trafo 2. vanim, tee kasvõi katuseplekist südamik ja keri telefonitraat ümber. Kallis, paartuhat keerdu paar sotti. Alum ja ülem sagedus piiratud, parasiitmahtuvused. Hea-ca 100&% galvaanil lahtisisdestus. Ülekantav võimsus määra ülekandeteguriga.n*ik~ n-trafo ülekandetegur. Kollektorahelast 3
...... Olgu igas pesas ühepol pinge võrdl, eripol puhul voolu võrdl(pinge->vool, resistorid ette, võimendi rakendub, kui 4 bitti. Pesi on 23 = 8 voolude sum=0) Null detektor võrdleb 0-ga Komparaator PTS (Schmitti trig)-Rakendamis pinge Ur=Utg+(U+valjmax -Utg)/(R1+R2)*R1, lahti laskmine Ull=Utg-(U-valjmax +Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U+valjmax +U-valjmax ). Pilet 12. 1.Passiivelemendid 2.Trafosidestuse eelised ja puudused 3.Lihtne "voolupeegel" 4.Loogikaelementide süsteemid 5.Kahekordse integreerimisega ADM 1. R, C, L, trafo 2. vanim, tee kasvõi katuseplekist südamik ja keri telefonitraat ümber. Kallis, paartuhat keerdu paar sotti. Alum ja ülem sagedus piiratud, parasiitmahtuvused. Hea-ca 100&% galvaanil lahtisisdestus. Ülekantav võimsus määra ülekandeteguriga.n*i k~ n- trafo ülekandetegur. Kollektorahelast 3. JOONIS1 Skeemides UBE _ - 2mV/grad !
ahela pingest või voolust püsivaks ja millel puudub võimsusvõimendus. 1)Takisti-elektritakistuse tekitamiseks vooluringis. 2)Kondensaator-võimaldab salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. 3)Induktiivsus L-võrdeline mähiste keerdude arvu ruuduga ning sõltub ka mähise kujust ning südamiku materjalist. 4)Trafo ehk transformaator-võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 2.Trafosidestuse eelised ja puudused Kallis, võib ühendada eraldi kokkupandud võimendusastmed. Hea galvaaniline lahtisidestus, saab edukalt sobitada erinevad potentsiaalid, sagedusriba piiratud mõlemal pool, võib üle kanda praktiliselt piiramatut võimsust. 3.Lihtne "voolupeegel" Voolupeegliga seadistatakse sisendiks oleva diferentsastme erinevate õlgade voolud. Voolud sõltuvad transistoride vooludest, mis omakorda sõltuvad transistori ja negatiivse toitepinge vahel olevate takistite väärtusest. 4
on reaalselt mõnekümnest -ist mõnesaja -ini. Reaalne koormustakistus sõltub tarbijast ja on vahemikus mõnest -ist tuhandete -ideni (valjuhääldi takistus 2-.30 .; relee mähise takistus 3-4k). Seega on sobitatud reziimi võimalik saada ilma trafo abita vaid erandjuhtudel. Selleks, et tagada sobitus kõikvõimalikel koormustakistustel on ideaalseks võimaluseks kasutada väljundis sobitustrafot. 1.9.1. Trafosidestus lõppvõimendi Trafosidestuse korral (joon.1.32) kandub koormustakistus primaarpoolele niinimetatud ülekandetakistusena mille väärtus sõltub trafo ülekandetegurist R R 't = 2t , n kus n on trafo ülekandetegur. . Kui meil koormustakistus on astme väljundtakistusest väiksem, tuleb kasutada pinget vähendavat IC IB5
on reaalselt mõnekümnest -ist mõnesaja -ini. Reaalne koormustakistus sõltub tarbijast ja on vahemikus mõnest -ist tuhandete -ideni (valjuhääldi takistus 2-.30 .; relee mähise takistus 3-4k). Seega on sobitatud reziimi võimalik saada ilma trafo abita vaid erandjuhtudel. Selleks, et tagada sobitus kõikvõimalikel koormustakistustel on ideaalseks võimaluseks kasutada väljundis sobitustrafot. 7.4.1. Trafosidestus lõppvõimendi Trafosidestuse korral (joon.7.14) kandub koormustakistus primaarpoolele niinimetatud ülekandetakistusena mille väärtus sõltub trafo ülekandetegurist , kus n on trafo ülekandetegur. RE CE R1 R2 91 +E E Rt CS Usis VT1 T1 JOONIS 7.14. . Kui meil koormustakistus on astme väljundtakistusest väiksem, tuleb kasutada pinget vähendavat trafot, kui suurem, siis pinget tõstvat trafot. I C U CE A I
(tema võimsusest) ja on reaalselt mõnekümnest -ist mõnesaja -ini. Reaalne koormustakistus sõltub tarbijast ja on vahemikus mõnest -ist tuhandete -ideni (valjuhääldi takistus 2-.30 .; relee mähise takistus 3-4k). Seega on sobitatud reziimi võimalik saada ilma trafo abita vaid erandjuhtudel. Selleks, et tagada sobitus kõikvõimalikel koormustakistustel on ideaalseks võimaluseks kasutada väljundis sobitustrafot. 7.4.1. Trafosidestus lõppvõimendi Trafosidestuse korral (joon.7.14) kandub koormustakistus primaarpoolele niinimetatud ülekandetakistusena mille väärtus sõltub trafo ülekandetegurist Rt R 't = , n2 kus n on trafo ülekandetegur. +E
annaabi.ee 
