Kui Oru Pearu hobune oli soosillalt üle minnes auku vajunud ja kuidagi sealt välja ei saanud, oli ta vihane ning väga hädas, sest looma ei saanud ju abitult auku siplema jätta, aga kui Andres soovis aidata, oli naabrimees väga uhke ja polnud mitte mingi hinna eest nõus vastu võtma Andrese abi ning pusis hambad ristis oma meestega edasi. Peale teose lugemist avardus minu maailmapilt mitmekordselt. Iseloomuomadused, mis ma välja tõin, pole küll midagi uut, vaid pigem trafaretsed, kuid vaatenurgad, mille alt neid nüüd nägin ja mõistsin, olid minu jaoks uued ning purustas teatud mõttes minu senini naiivset mõtlemist oma kaasmaalaste suhtes. Võib märgata, et peamiselt olen välja toonud negatiivse, kuid mis siin salata, olen samuti eestlane ja märkan kõigepealt halbu külgi, kuid tasub mõelda siiski positiivselt, sest halb ei saa olla ilma heata ning meie rahvalgi on palju oma häid iseloomujooni, mida teiste rahvuste puhul sageli täheldada ei saa.
Kreekas pidi end kohtus ise kaitsma. Kreekas kujunes välja kolm põhilist kõnetüüpi 1)kohtukõne (kedagi süüdistades/kaitstes) 2)poliitiline kõne (mõjutada rahvast oma poolehoidjateks) 3)pidulik kõne (pidulikel sündmustel) ehk epideintiline kõne retoorika õppimine oluline eriti ülemkihi jaoks. Arendati välja kõneteooria, mis tavaliselt koosnes viiest osast: 1) teema või materjali leidmine kõne jaoks (trafaretsed väljendid) 2) leitud materjal paigutati nii, et sel oleks kuulajale suurem mõju 3) stiiliõpetus (tuli kasutada vastavat stiili *kõne jooksul võis rakendada erinevaid stiile 1 kõrge erines tavakõnest paljugi, peeti kõige ninakamaks 2 keskmine omane naudingule, kujundajal hea tunne 3 madal stiil tavaliselt lihtne keel, kui kohtus taheti midagi selgeks teha *neil pole hinnangulist väärtust *näitavad keerukust sisus *igal stiilil kindel funktsioon
ja nüüd on karistust kartes üksikuina nagu hundid metsades redus. Nad riisusid kooperatiive, tungisid üksikuisse taludesse, ja esines juhtumeid, kus tulistasid põõsa tagant röövli kombel külaaktiviste." (lk 124) · ,,Okupatsiooniajast peale, kui sakslased olid sisse toonud hirmsa kartulitõve vähi. (lk 203) Maie Kalda on analüüsinud oma artiklis ,,Suletud ruum. Tegevuspaigast kujundiks" teose ruumi- ja kujundisuhteid. · Trafaretsed epiteedid ja rohmakas auditiivsus Pahinal, kolinal, kriiskaval, räuskaval Kalda leidis, et ainult jämedaid kõlaefekte eristav kirjanik pole suuteline looma elulist õhkkonda. · Võimetus mõelda kujundites · Primitiivne visuaalsus · Eesti külale loomuvõõrad detailid Tuleb tõdeda, et Leberechti teos ,,Valgus Koordis" ei saavutanud Eestis kohest edu. Populaarsust hakkas teos koguma, kui levisid kuuldused, et ka Stalin isiklikult on seda teost
käimas valimisperiood, siis on levitustöö leidmine eriti kerge. Tuleb vaid pöörata pilgud suuremate teadetetahvlite või tabloidi suunas ning agiteerivate pealkirjadega loosungid püüavad tähelepanu. Seda hõlpsam on vaadelda propagandat hetke Kohalike Omavalitsuste Valimiste taustal. Kõige levinumad ja silmapaistvamad on kindlasti suured plakatid paneelmajade fassaadidel ning kirevad bannerid interneti avarustes. Kõigi nende sõnumid on uued ja paljulubavad, kuid sisult trafaretsed. Häid näiteid sellele on palju. Antud plakat on pärit linnapildist. Joonis 1. Väliplakat (foto erakogust). Samuti hea näite toob järgnev väljalõige internetist, kus ainuüksi poolelt lehelt leiab kahe vastasleeri loosungid. Hetkel on konkurents suur ja enda ideede levitamiseks kasutavad erakonnad maksimaalseid väljundeid. Peale tavalisemate vormide, tulevad erakonnad tihti välja ka uute ja kurioossete propaganda ideedega
monumentaalseid kujusid, milles väjendub ajalooline tõe ja millel on suur üiskondlik-eetiline mõujõd. Bornhöe tugevaimaks teoseks on kahtlematult «Tasuja». Sellega võreldes on «Villu võtlused» ja «Vüst Gabriel» kirjutatud kül suurema kirjandusliku vilumusega, kuid ütlasi ka mäksa maneerlikumalt. Nendes ei tunne enam alati niisugust süavat ja siirast kaasaelamist kõgele toimuvale kui «Tasujas». Jäjest rohkem tuleb esile teatav seikluslikkuse moment, mitmesugused trafaretsed motiivid ja võted; kohati tundub kunstlikku konstrueerimist, tahet lugejat hämastada ja põevuses hoida. Sellega kaasneb asjaolu, et kangelastel vahel nagu taanduks üiskondlik mõlemine ja vastutustunne, nad toimivad mõigi kord uisapäsa, ainuüsi isiklike huvide, tunnete ja afektide mõul (eriti Gabriel), mille tõtu nende tegevuses on teatavat juhuslikkust ja jäjekindlusetust. Kangelane on seda suurem ja üevam, mida tugevam on tema side rahvahulkadega,
annaabi.ee 
