Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuna peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. Keskkonda arvesse võttes toob tuumajäätmete matmine loodusele kahju. Vaatamata sellele, et väga palju räägitakse viimasel ajal taastuvatest ja nö alternatiivsetest energiaallikatest, on traditsioonilisemate lahenduste, ka. tuumaenergia, elujõud endiselt suur ning tulevik kindel. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tuumaenergia säilitab oma konkurentsi paljudes maades, välja arvatud piirkondades, kus avaneb otsene juurdepääs odavale kivisöele. Kuigi praegu on fossiilsed kütused suhteliselt odavad, kasvab surve keskkonnakaitseks, mis teeb fossiilsed kütused kalliks, ning tuumaenergia valik läheb majanduslikult atraktiivsemaks
suurusega kirja. Samal aastal pidi kirjastuse Arlekiin väljaandes ilmuma veel tema raamat "Hunnid Aasias", kuid see jäigi välja andmata. Kivika üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse 1920. aastal ilmunud 16-leheküljelist manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus ta hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad. Viimased futuristlikud palad ilmusid Kivikalt 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). Sõnum maailmale, põhimõtted Inimpsühholoogiat tuleb asendada lüürilise mateeriaga. Inimese kannatused on sama suured kui elektripirni kannatused. Futuristidele ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile
Samal aastal pidi kirjastuse Arlekiin väljaandes ilmuma veel tema raamat "Hunnid Aasias", kuid see jäigi välja andmata. Kivika üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse 1920. aastal ilmunud 16-leheküljelist manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus ta hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad. Viimased futuristlikud palad ilmusid Kivikalt 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). 8 Kokkuvõte Sain referaati tehes teada palju uut. Mind isiklikult pani imestama, et futurism väljendus ka kirjalikult. Lisaks tundub imelik, et Eestis oli nii vähe futuristliku kunsti esindajaid. Lugesin
happevihmu, hävitanud metsi jms. · Tuumaenergia on erakordselt puhas. Suhtumine on harilikult suunatud kõrgtoksilistele ja radioaktiivsust säilitavatele kütustele ja tuumajäätmetele. Kuid neid on niivõrd piiratud koguses ja see hõlbustab nende efektiivset ladustamist. · Vaatamata sellele, et väga palju räägitakse viimasel ajal taastuvatest ja nö alternatiivseist energiaallikaist, on traditsioonilisemate lahenduste, muuhulgas ka tuumaenergia, elujõud endiselt suur ning tulevik kindel. · Normaalselt toimivates tuumaprotsessides ei teki loodusele kahjulikke kõrvalmõjusid. · Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. · Tuumaenergia säilitab oma konkurentsi paljudes maades, välja arvatud piirkondades, kus avaneb otsene juurdepääs odavale kivisöele. Kuigi praegu on fossiilsed kütused suhteliselt odavad (mõned eksperdid
Samal aastal pidi kirjastuse Arlekiin väljaandes ilmuma veel tema raamat "Hunnid Aasias", kuid see jäigi välja andmata. Kivika üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse 1920. aastal ilmunud 16- leheküljelist manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus ta hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad. Viimased futuristlikud palad ilmusid Kivikalt 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). Futurism kujutavas kunstis. Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon
innovatsioonisüsteeme. [1] Kuigi pakkumise meetmed on innovatsioonisüsteemi kaasatud organisatsioonide innovatsioonipotentsiaali tõstmiseks väga olulised, soodustavad innovatsioonide levikut ning selle soovitava kaasnähtusena tootlikkuse kasvu veelgi enam nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad. Siiski on samas oluline rõhutada, et nõudluspoolseid poliitikaid ei tuleks käsitleda pakkumispoolsete meetmete asendajatena. Seega on nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad pigem traditsioonilisemate pakkumisepoolsete poliitikate väärtuslikuks täienduseks. Nõudluspoolseid abinõusid võidakse võtta kasutusele täiendavate regulatsioonide, riigihangete, eranõudluse subsideerimise ja muus vormis. Selliste poliitikate põhiideeks ja sihiks on innovatsioonile juhtiva turu (lead market) või vähemalt sellise turu tekkimise soodustamine. Seepärast peaksid nõudluspõhised innovatsioonipoliitikad võimaldama soodustada eluliselt oluliste ja samas jätkusuutlikke
Samal aastal pidi kirjastuse Arlekiin väljaandes ilmuma veel tema raamat "Hunnid Aasias", kuid see jäigi välja andmata. Kivika üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse 1920. aastal ilmunud 16-leheküljelist manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus ta hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad. Viimased futuristlikud palad ilmusid Kivikalt 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). 2.3. Vabadussõja temaatika Albert Kivikas on eesti kirjandusloos kindlustanud endale koha 1936. aastal ilmunud teosega "Nimed marmortahvlil", kuid Eesti Vabadussõda puudutav temaatika ilmus tema loomingusse juba oluliselt varem. Esimene sõjateemaline lühijutt "Malmsireenid" ilmus 1919. aastal futuristlikus kogumikus "Lendavad sead"
Totalitaarsetele ideoloogiatele oli ühiseks sooviks olemasolev süsteem lammutada ja see ideaalses vormis, mida sageli nimetatakse Utoopiaks, taas üles ehitada. Friedrich ja Brezinski ongi seisukohal, et „totalitaarsed ideoloogiad on olemuselt tüüpiliselt utopistlikud.“ Autoritaarsed režiimid seevastu ei suuda tavaliselt välja töötada selget ideoloogiat. Ehkki sageli oli nende sihiks olemasoleva poliitilise süsteemi muutmine, olid nad traditsioonilisemate hoiakute ja ideede suhtes sootusk altimad. Sestap kaldusid nad olema tagasivaatavad, isegi rektsioonilised, võrreldes totalitaarsete ideoloogiate revolutsioonilisusega. Tavaliselt liigitatakse kolm sõdadevahelise aja ideoloogiat marksism-leninism, natsism ja fašism, potentsiaalselt totalitaarsete hulka. Neist kõige järjekindlam oli marksism-leninism, mis tugines Hegeli, Marxi ja Engelsi ideedest lähtuvale süsteemikindlale doktriinile, mida Lenin ja Stalin edasi arendasid
Niisiis tuleb teha valikuid ja valusaid otsuseid. Paradoks on see, et vaatamata suurele edule biomeditsiinis, mida inimkond on saavutanud viimaste aastasadade jooksul, on olulisele kohale tõusnud diskussioonid eutanaasia lubamise üle. (Selle taustal omakorda antakse endale aru, et äkki on mindud liiga kaugele vanaduse ja surma patologiseerimisega meditsiini valdkonnas asetsevaks fenomeniks tunnistamisega ning et ehk tuleks antud küsimuste puhul tulla tagasi traditsioonilisemate, fatalistlike, käsitluste juurde: me kõik vananeme ja sureme, see on nö ,,normaalne" protsess, ega peaks kaasa haarama niivõrd suurt hulka meditsiinispetsialiste ning maksumaksja raha...) 20. sajand on niisiis periood, mil haigus sai (jälle) peaasjalikult bioloogilisest fenomenist (tagasi) sotsiaalseks ("tagasi" seepärast, et kunagi, mil veel haigustekitajate ja ravi loodusteaduslikud meetodid tundmata olid, ta ju seda sisuliselt oli...). Nüüd on tabude, karma