ja vabadust, valge aga hinge, õilsaid püüdlusi ja õiglust. HTTPS://YOUTU.BE/RC2DG7UMLHA? Indoneesia hümn T=10S GAMELAN Gamelan on Bali ja Jaava saartel kasutatav kindla olemusega intrumentide kogum ehk ansambel, milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid jt. Koosseisus võivad olla ka lauljad. Gamelani pillid on ehitatud ja häälestatud koos kõlama erinevate gamelanide pillid ei ole tavaliselt omavahel vahetatavad. Traditsionaalset gamelani muusikat kirja ei pandud, see levis suuliselt, kuid 19. sajandil loodi repertuaaride üles kirjutamiseks eriline nootide üleskirjutamise viis. Seda kasutati eelkõige teoste säilitamiseks, mitte muusika noodist esitamiseks. HTTPS://YOUTU.BE/SZ Gamelani esitamine ZTFU4JWCI GANGSA Gangsa on metallofoni tüüp, mida kasutatakse peamiselt Bali ja Jaava Gamelan muusikas. Bali gong kebyar stiilides kasutatakse tavaliselt kahte tüüpi
-Arenes 1930-datel -Swing e. kiikuma õõtsuma -Swing-muusika baseerus sageli tuntud lauludel. -Erinevalt traditsioonilisest jazzist esitati Swingi lihvitud kooskõlaga big-bandid. Sinna kuulus 4-5 saksofoni, 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, rütmigruppi löökriistad, kontrabass, klaver ja kitarr. - Sellest alates hakati nooti lugema! Pillimeeste tase tõusis. Solistide osatähtsus kasvas -Tuntud Swingi muusikud: Benny Goodman (Swingi kuningas). Count Basie (säilitas jazzi traditsionaalset nägu, oli oma orkestriga jõulise swingi-stiili esindaja) Glenn Miller (tema orkestri poolt esitatud swing-muusika filmis 'Päikesepaistelise oru serenaad') Cloeman Hawkins (tõi jazz-muusikasse saksofoni! Temas alates sai see üsna armastatud pilliks) Duke Ellington (jazz-muusika omapärasemaid isiksusi, keda ei saa paigutada ühegi kindla stiili raamidesse. Ta on võtnud kõigilt midagi ja samas säilitanud omanäolisuse. Tema üks tuntum pala on nt 'Mood Indogo'
tõlgendada sümbolismi naiste kirjutistes nii, et see ei läheks kaduma või ei oleks ignoreeritud meeste vaatepunktist; uuesti avastada uusi tekste, analüüsida naiskirjanikke ja nende kirjutisi naise perspektiivist. Võidelda seksismi vastu kirjanduses ja suurendada teadlikkust seksuaalpoliitikast keeles ja stiilis. 20. sajandist on feministlik kirjanduskriitika palju arenenud. Feministliku kirjandusteooria esmaseks ülesandeks on kriitiliselt läbi vaadata ja ümber hinnata traditsionaalset patriarhaalset kirjanduspärandit. Tegeletakse feministide kirjandustraditsiooni juurte otsimisega, teooriatega sugulisusest ja sugulisest erinemisest, naiste esindatusega meeste kirjanduses, sugude rolliga nii kirjandusloomes kui ka kirjanduskriitikas, soo ja erinevate kirjandusvormide seostega (nt lüürikat on mõnikord nähtud naiselikuna, sest väljendatakse emotsioone). Feministidest kriitikud on tundnud muret ka keele pärast. Teaduskeel on peamiselt meeste
Niigi koheldi neid ebavõrdselt, ent viimaks piisaks karikas oli Enfieldi püsside kasutuselevõtmine Briti armees, millele sobivad padrunid, mida määriti sea/veiserasvaga vms... ja nende suuga ära võtmine oleks solvanud neid ? 1857 üks Briti ohvitser ühes mässus tapeti ja kiiresti levis armee ülestõusust üle India Moguli riigi ..... .......... .......... protestiti mitte ainult Briti ülemvõimu vastu, vaid ka sp, et Briti tööstussaavutused olid pärssinud India traditsionaalset tootmist nt tekstiilitööstus, India traditsiooniline laevatööstus polnud enam konkurentsivõimeline Briti suure laevatööstusega. India oli aga siiski väga killustatud, see killustatus sai saatuslikuks ka kogu India ülestõusule, SB suutis mässu üha kiiresti maha suruda, kõik mässu juhid hukati. Suveks 1858 oli praktiliselt kogu mäss vaigistatud ja maha surutud. Samas see julmus, millega SB oma koloniaalalal mässu maha surus, sokeeris kogu Euroopat. Samas oli Euroopa
tootmise püsiv halb kvaliteet ja tundub olevat suurem majanduslik ebavõrdsus, kui enne reforme. Nii on see eriti nende riikide seas, mis alles asusid reformiteele, näiteks Rumeenia. Nüüd püüavad nende riikide valitsused, seistes vastamisi inflatsiooni ja välisvõlaga, kindlaks määrata, kui suurel hulgal reforme on kasulikud. Kui majandus olukord halveneb tunduvalt, siis võib rahvas hakata tagasi nõudma vana traditsionaalset käsumajandust. EESMÄRK: STABIILSUS Peaarusaam Teise Maailma riikides on heaolu + võrdsus on kokku stabiilsus. Poliitiline stabiilsuse tagab toodete ja teenuste võrdlemisi võrdne tarbimine. Ebastabiilsuse risk Teise Maailma riigid pole aga stabiilsust saavutanud: nad pole saavutanud täielikku klasside vahelist võrdsust ("kõik on võrdsed, aga mõned meist on veidi võrdsemad" Orwell). Esmavajaduste tasemel on kõik võrdne (elamine, haigusravi, töö ja haridus), või vähemalt
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 inimene on loodud sotsiaalse loomusega, see tagab ühiskondliku järjepidevuse. Sotsiaalne loomus ja ühiskondlik järjepidevus on lahutamatult seotud, 5) inimloomus on muutumatu, kuid samas ka täiel määral mõistmatu. Mõistus ei seleta kõike, õigem ja tõepärasem on arvestada instinktiivset ja loomupärast, traditsionaalset ja harjumuspärast, inimese armastust, eelarvamusi ja lojaalsust. Need puudutavad inimese sügavamat loomust, enesekesksus, enesehuvi ja mõistus on vaid välised ja teisejärgulised. Poliitilise teooria puudumine Burke ei pooldagi erilist poliitilist teooriat, sest alluvussuhted on juba loomupäraselt välja kujunenud, mida siin veel pikalt teoretiseerida. Ta eitab üleüldse teooriate vajadust ning väidab, et need ainult segavad reaalse poliitika läbiviimist (ta on parlamendiliige, siiski..
3) väljaspool ühiskonda võivad inimesel olla küll selliseid isiklikke soove, kuid pole ei pikaajalisi eesmärke, väärtusi ega saavutusi 4) inimene on loodud sotsiaalse loomusega, see tagab ühiskondliku järjepidevuse. Sotsiaalne loomus ja ühiskondlik järjepidevus on lahutamatult seotud 5) inimloomus on muutumatu, kuid samas ka täiel määral mõistmatu. Mõistus ei seleta kõike, õigem ja tõepärasem on arvestada instinktiivset ja loomupärast, traditsionaalset ja harjumuspärast, inimese armastust, eelarvamusi ja lojaalsust. Need puudutavad inimese sügavamat loomust, enesekesksus, enesehuvi ja mõistus on vaid välised ja teisejärgulised. Sisuliselt näeb Burke kahte võimalust - on kas individualism või ühiskond, kolmandat võimalust pole. Ühiskond on keerukas organism. Riiki ei saa ühe hetkega maha lammutada ja uuesti luua. Ka pole inimeste kuuluvus riiki valikuline, tahan saan nt rootslaseks. See kuuluvus on kui