Päevikut tuleb täita vastavalt juhendile ja peab olema püügil kaasas. 12. Kalapüüniste selektiivsus Kalapüüniste selektiivsemaks muutmise eesmärk on vähendada ja selle saavutamine. alamõõdulise kala kaaspüük ja suurendada ainult püügiobjekti tabamine. Kasutatakse mitmeid viise: Erineva silmasuurusega traalid ja võrkpüünised, Ankurdatud pühjanoodad, Erinoodad vastavalt püügiobjekti kätiumisele püügil (kreveti traalnoodad) Traalidel kasutatakse ka Bacoma selektiivaknaid. Kasutatud kirjandus: rannakalurematerjalid.ut.ee
liigid: makrell, stauriid, ansoovis, heeringas . 5) India ookean (vähetähtis) püügiviisid teised, õng v'i võrgulina. seega kogused pole väga suured. liigid: tuunid , sardiin, makrell, heeringalised, krevetid. Kalapüügi vormid. 1. hajali püük - kalurikülad, väikesed paadid, rannaäärsed piirkonnad, reeglina kuivatamisse ja soolamisse. 2. konsentreeritud rannapüük - suuremad laevad 3. avamerepüük - kapitalimahukam, traalid, töödeldakse suurtes mahtudes - konservi- ja kalajahutehased. (Kaasajal annab suurema osa maailma kalatoodangust) 4. ookeanipüük - kõige kapitalimahukam, sest nõuab laevastikkku. (baaslaev, millel tehas + 10-12 traalerit koos ealmiskohtadega. (USA, Jaapan, Venemaa) Iga rannikuriik tohib püüda kala oma rannikuvööndis, mis ulatub 200 meremiili ehk 370 km kaugusele rannikust. Kui riik ise ei huvitu oma majandusvööndis
Keskmine pileti hind oli 9 eurot ja 70 senti (Kaugema, Pesti 2017: 250). 1944-1955. aastatel mängiti Rakvere Teatris etendusi ,,Kosilane Rakverest", ,,Kõrboja peremees", ,,Inspektor tuli", ,,Klaas vett", ,,Tillereinu peremehed", ,,Pisuhänd", ,,Süüta süüdlased", ,,Abielus pruut", ,,Tulus amet", ,,Beljugini naisevõtt". Aastatel 1955-1965 mängiti Rakvere Teatris etendusi ,,Tootsi pulm", ,,Perekond Kirretid", #Tema, tema armastatu ja kohver", ,,Suvi", ,,Traalid udus", ,,Äripäev", ,,Mere peremehed", ,,Paunvere", ,,Selline armastus", ,,Armastus ja vale" (Kask 1987: 464). Rakvere Teatri tolle ajajärgu menukamad lavastused olid seotud koomikaga. Rohkelt külastati Oskar Lutsu kirjutatud näidendeid nagu ,,Suvi", ,,Tootsi pulm", ,,Äripäev", ,,Paunvere". Suur osakaal oli komöödiaetendustel. Publiku poolehoiu võitsid A. Uustulndi olustikutükid ,,Traalid udus" ja ,,Mere peremehed". Melodraamalist pinget leidsid vaatajad O. Toominga
-2- Püügiobjektid Läänemeres, nende liigitus ja levik. Eesti jaoks on majanduslikult tähtis Läänemerest püütav kilu ja räim. Nende varude seisundit hinnatakse Eesti majandusvööndis heaks, kuid varu väheneb. Samas tursa- ja lõhevaru hinnatakse ebarahuldavaks.Läänemere püük jaotub avamerepüügiks ja rannapüügiks. Avamerepüügi sihtliikideks on kilu, räim ja tursk. Peamisteks püügivahenditeks on traalid. Rannapüügil püütakse palju erinevaid kalaliike. Majanduslikult tähtsamad on räim, ahven, meritint, lest, tuulehaug, samuti koha,särg ja vimb. Peamisteks püügivahenditeks on mõrrad, võrgud, õngejada. Peale kalade omab kutselises rannakalanduses olulist osa ka agariku varumine. Kalu saab liigitada suurusjärgult kolme tüübi alusel elukoha järgi, toitumise järgi ja toese järgi . Mis oma korda veel jagunevad alakrupiteks. Elukoha järgi : 1.Merekalad ( nt lest,räim,kilu jne) 2
kvoodivahetusest. 15 Traalpüüki teostatakse Eestis peamiselt MRTK Baltika tüüpi ahtertraaleritega, mille keskmine vanus on 26 aastat. Need on suure amortisatsiooni tasemega ja madala efektiivsusega laevad. Seega püügireiside kulukus on suur ning see tekitab olukorra, kus püügile minnes on eesmärk saada ka võimalikult suur saak, et reis enda ära tasuks. Nende puuduste leevendamiseks on vanemat tüüpi traalid, kus püünismaterjaliks oli polüamiidkiust noodalina ja köied, suures osas välja vahetatud kombineeritud tehiskiust polüetüleenist ja polüpropüleenist traalidega. Tehiskiust traalide eelis on uppumatus ning neid on avarii korral kerge kajaloodiga üles leida. Samuti on neil väiksem eritakistus, mis peaks avaldama positiivset mõju laeva kütusekulule. Lisaks püüavad tursakvooti omavad ettevõtted ICEC alarajoonides 22-
annaabi.ee 
