Indoeurooplased: germaanlased, keldid, itaalikud, traaklased, kreeklased, hetiidid, meedlased, pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis. 1250 eKr Hattusili III sõlmis Ramses II'ga rahulepingu. 9-8 saj eKr Väike-Aasias tugevnes Früügia riik. 7saj - tugevnes Lüüdia riik; Iraanis kujunes Meedia riik. Pärsia suurriik (559-330 eKr) rajati Kyros II poolt
· Vabariigi ajal kasutasid poliitikud gladiaatorite etendusi saamaks poliitilist kasumit valijate häälte võitmisel. · Võitlusi peeti amfiteatrites. · Algselt korraldasid neid rikkad üksikisikud, sageli poliitikud, et pälvida publiku poolehoidu. Vaatemängu korraldajat nimetati editor, munerator või dominus. Jaotus · samniit · oplomachus · secutor · gallica · mirmillo · retiaar · provocator · veliit · traaklased Varustus · Mõõk · Kilp · Kolmhark · Võrk · Rinnakaitse · Kiiver AITÄH!
Diomedes on indu täis. Nestor tahab, et Agamemnon Achilleusega rahu sõlmiks. Nestor, Aias, Odysseus lähevad Achilleuse laagrisse. Agamemnon lubab Achilleusele tagasi tuleku eest...lk32. Ahilleus keeldub. Mehed lahkuvad. X laul Agamemnon ei saa magada. Diomedes ja Odysseus lähevad salakuulajateks Troojalste juurde. Dolon satub nende teele. Mehed peatavad ta ohverdustega. Hektor saatis ta kreeklaste plaane nuhkima. Dolon räägib et neile (troojale) saadeti appi traaklased Rhesose juhtimisel. Odysseus varastab hobused. Diomedes tungib traaklaste juurde ja tapab 12 traaklast ja Rhesose. Kreeklased pidutsevad. XI laul Kreeklased alustavad vasturünnakut. Agamemnoni ette ilmub Antenori poeg Koon ja haavab teda. Ta tapab Kooni. Agamemnon põgeneb. Hektor näeb seda ja Trooja Ründab vastu. Odysseus ja Diomedes otsustavad võidelda, teised põgenevad. Hektor saab haavata ja taandub. Paris haavab diomedest. Odysseus kaitseb Diomedest troojalaste rünnaku eest
karistada., käskis merd piitsadega peksta. Aleksander Suur vallutas Pärsia, siis tal oli kaasas Kreeka hetäär ja pidasid pidu. Hirmsa rassimise ajal panid kuningalossi põlema. VII loeng 19.03.12 Hetiidid ja Väike-Aasia 1) Hetiidid 2) Traaklased FAIL ÕISIST!!!!!! Hetiidid nimetus tulnud Piiblist, Süüria ajalookirjutistest Väike-Aasia Anatoolia Vanad roomlased ütlesid selle kohta Aasia. *Erinevate rahvaste kokkupuuteala
Enne areenile minekut, tuli läbida aastaid kestev väljaõpe vanglataolises koolis. Nad elasid pisikeses akendeta kongis ja sõid peamiselt putru ( usuti, et hirsi- ja odrapuder kasvatavad lihaseid). Algul harjuati puumõõkadega, seejärel raskete nüride relvadega, et saavutada vastupidavus päris relv saadi alles areenile minnes. Kuna sõjariistad jäljendasid võidetud rahvaste relvi, said gladiaatorid endale ka vastava nimetuse: traaklased, gallialased jne. Üldiselt jaotati gladiaatorid raskelt ja kergelt relvastatuteks ning võitluses läksid kokku sarnase varustusega mehed. Tihti võideldi ka metsikute loomadega (tiigrid ja elevandid) (Palamets 1976). Kaotaja gladiaatori saatus jäi keisri puudumisel publiku otsustada: püstine pöial tähendas elu, allapööratu aga surma. Nii mõnigi võitleja pälvis silmapaistva esinemise eest
Need on baskid. Üks oletus on, et need on kunagiste ibeeride järeltulijad, aga see pole kindel. Germaanlased Oderi, Reini, Elbe, Visla jõe orud, Põhja ja Balti mere rannik, Lõuna-Skandinaavias kujunesid välja III - II at. e. Kr. idagermaanlased (Oderi ja Visla vahel: goodid, burgundid, gepiidid, vandaalid jt.) läänegermaanlasteks (Oderist läänepool: teutoonid, kimbrid, langobardid, bataavid, anglid, friisid, katid, sueebid, markomannid jt.). Traaklased, illüürlased- indoeuroopa rahvad elasid Balkani poolsaarel, suuremad rühmad, mis koosensid paljudest hõimudest, säolinud lühikesed raidkirjad. Albaani keel ei ole suguluses ühegi teise keelega, võib olla päris illüürlastelt. Vahemeres: Kreeka 8. saj. e.Kr., eriti 7. - 6. saj. kolooniad Lõuna-Itaalias (Brundisium, Croton, Tarentum), Sitsiilias (Syracusa, Messina), Gallia lõunarannikul (Massilia) jne. Lõuna-Itaalia kolooniad: Suur-Kreeka (Magna Graecia).
Mind saatis Hektor," vastab mees ikka veel värisedes. ,,Mul oli ülesanne teie leeri tungida, et näha, mida te teete, see tähendab, kas te kavatsete veel võidelda või valmistute lahkuma..." ,,Ahaa, te siis arvate, et alistasite meid lõplikult! Ei, Dolon, me ei lähe kuhugi. Aga räägi, kas teile on tulnud täiendust, et te võidus nii kindlad olete?" Dolon, kes oli ülesande kreeklaste laagris luuramas käia vastu võtnud ainult rikkaliku vaevatasu eest, vastab : ,,Jah. Tulid traaklased noore kuninga Rhesose juhtimisel. Nad on laagris seal troojalaste paremal tiival. Rhesosel," lisab ta, ,,on kaks suurt ja uhket valgekarva traaklit, kõige ilusamat, keda ma kunagi olen näinud. Aga laske mul nüüd minna, ma..." Tal ei lasta jätkata Diomedes tapab ta mõõgahoobiga. ,,Kui see läheb tagasi Hektori juurde, oleme kadunud," selgitab ta. ,,Aga lähme, Odysseus, tervitame ka traaklasi!" Mehed hakkavad taas edasi liikuma ning jõuavad troojalaste laagrisse, kus kõik magavad,
vastu. Sellega lõpetasid õpilased vehklemise ning gladiaatorid ootasid Lucius Cornelius Sullat, kes oli diktaatoritiitli maha pannud, kuid oli endiselt Rooma ülemvalitseja. Sulla saabumisega algas etendus. Sada gladiaatorit väljusid kongidest, rivistusid kolonni ja hakkasid ümber areeni sammuma. Esimeses reas läksid retiaarius ja mirmillo, kes pidid esimestena võitlema. Neile järgnesid kuuskümmend gladiaatorit, kellest kolmkümmend olid traaklased ja ülejäänud kolmkümmend olid samniidid. Kui gladiaatorid olid teinud täisringi ümber areeni ja tervitanud konsuleid, läksid nad oma kongidesse tagasi. Areenile jäid vaid retiaarius ja mirmillo. Nende võitlus ei kestnud kaua. Selle võitis mirmillo. Kombeks oli küsida rahva käest, kas jätta ellu kaotanud gladiaator. Surmamise märgiks oli parema käe pöidla alla langetamine ning ellu jätmise märk oli pöida üles tõstmine esimese ja keskmise sõrme vahelt.
järeletehtud nuiade ja puust mõõkadega, kuid ilma endale kahju tegemata (veretu võitlus). · Lakveaatorid (lk 14) olid relvastatud kolmharkidega ja võrkudega. · Sekuutorid (lk 14) olid relvastatud kilpide ja mõõkadega. · Samniidid (lk 15) suurekasvulised ja tugevad noormehed, kes paistsid silma ilu ja sõjaka välimuse poolest. Olid riietatud helesiniseisse tuunikaisse ja nende kiivrid olid ehitud kahe valge sulega. · Traaklased (lk 15) olid relvastatud lühikeste kõveraotsaliste mõõkadega ja väikeste nelinurksete kumerapinnaliste kilpidega; peas olid neil väikesed näovarjuta kiivrid. Nad oli riietatud lühikestesse erepunasest purpurist tuunikaisse, kiivri kohal lehvis igaühel kaks musta sulge. · Samniumi sõjamehed (lk 15) Kandsid lühikesi sirgeid mõõku, kinnisis tiibadega kiivreid, väikesi ruudukujulisi kilpe, rauast käsivarrekaitseid ning sääreturviseid.
annaabi.ee 
