8.Kuidas nimetatakse eri maakondades/maades rüütlilaulikuid? - Trubatuur on keskaegne rändlaulik, viljeles armastusluulet, trubatuurid võisid olla aadlikud, piiskopid, kaupmehed, käsitöölised. 9.Nimeta tähtsamad keskaegsed luulevormid. Alba – hommikulaul, milles kujutatakse armastajate lahkumist pärast salajast öist kohtumist; hommikune äratuslaul või daami ülistamine päeva algul. Ballaad – algselt keskaegne tantsu- ja ringmängulaul (tänapäeval traagilis- müstilise süžee ja sünge häälestusega jutustav luuletus) Itk – nutu-, leina- või kaebelaul, matuselaul süserääni või Kauni Daami surma puhul Kantsoon – laul, keskaegse luule põhižanr, enamasti 3–7-salmiline refrääniga armastuslaul Lee – lühike jutustav või lüüriline luuletus 12.–13. saj prantsuse ja inglise kurtuaasses kirjanduses, kanti ette lauluna; süžeed enamasti bretooni (keldi) legendidest (nt kuningas Arturi ja Tristani-Isolde lood); nt Marie de France
Lenoore on hiljuti surnud, loeb öösel raamatut ja kuuled koputust. Ukse taga oli ronk, keda mees pidas prohvetiks ja ta tahtis temalt teada,kas suudab kallima unustada, et kas hing leiab lohutust või ehk saab ta pärast surma oma kallimaga kokku. Ronk vastas kõigele "ei iialgi". See ronk ja masendus ei lahku tema elust kunagi. See on Poe kuulsaim luuletus, mis annab hästi edasi lähedase kaotanud inimese meeleheidet. Tema luule on sisendusjõuline, kujutab traagilis sündmusi ja ülistab armastust. Luule on pessimistlik ja näitab, et õnn on maa peal üürike. Poe novellid jagunevad: 1)kriminaalnovellid- kujut. kuritöö avaldumist, kirjeldab kuritööd ja kuritöö paika 2)ulmesugemetega novellid- teaduse saavutused, mis võiksid olla võimalikud 3)õudusnovellid- kirjeldab sündmuspaiku, et süvendada lugejas hirmutunnet ja sünget meeleolu. Peategelased on tihti vaimselt ebastabiilsed, või nt suguvõsa viimane järeltulija
portree. 50ndad tema lapsepõlv kujutatud hoopis teistsugusena kui Mihkelsonil või Oksanenil helge, päikesepaisteline, täis väikseid rõõme, nostalgiat. Kogu poliitiline taak jääb kõrvale. Detail argipäevast sümbolina, toodavad EW-d: maitseainepurgid, kohviveski. Tsiteerib palju eesti luule klassikat. Kasutatakse ka kirju, nt Juhani ja ema omi. 15. Priidu Beier ja Indrek Hirv, luulemuutuse algatajad. Priidu Beier tema küllaltki eripalgeline luuletoodang ulatub traagilis-groteskset laadi tundelüürikast mitmesuguste ühiskondlik-esteetiliste värssmanifestide ja paroodiate- pastissideni. Selgelt eristav tunnusjoon tema püüe n-ö viljelda teadlikult ,,halba" värssi. Sellel värsil on kokkupuutepunkte ühtaegu nii 1950. aastate sotsrealistliku luule ,,rahvalikkuse" ja formalismivastasusega kui ka punkesteetikaga. Tehtud rütmi-, riimi- ja kujundikohmakused vahelduvad aga riukalikult üpris rafineeritud võttestikuga.
HAMLET: Nii ammu? No siis las vanakurat kannab musta, mina tõmban endale sooblinahad selga. Taevake, kaks kuud tagasi surnud ja pole ikka veel unustatud! Siis on lootust, et mälestus suurest mehest võib elada pool aastat kauem kui mees ise. Tuleb Polonius ja näitlejad. POLONIUS: Parimad näitlejad maailmas igal alal, olgu see tragöödia, komöödia, ajalookroonika, pastoraal, pastoraalne komöödia, ajalooline pastoraal, traagilis-ajalooline mäng või traagilis-komöödialik- ajalooline pastoraalmäng, lahutamatu lavatükk või piiramatu luulelugu. Ka sina Brutus! Ja siis langes Caesar! HAMLET: Mu isand, te rääkisite, et te mängisite kunagi ülikoolipõlves? POLONIUS: Mängisin küll, mu prints, ja mind peeti heaks näitlejaks. HAMLET: Keda te mängisite? POLONIUS: Ma mängisin Julius Caesarit. Mind tapeti Kapitooliumil. Brutus tappis mu ära.
Ta mõtles saksa dramaturgi Z. Werneri unustatud tragöödiale "Attila". Naapoli teater "San Carlo" pakkus talle koostööd võimeka libretisti Salvatore Cammaranoga (18011852) Voltaire'i tragöödia "Zaire" ainelise ooperi loomiseks. Meelitavast perspektiivist hoolimata lükkusid mõlemad kavatsused edasi ning päevakorrale tõusis Byroni tragöödia "Kaks Foscarit" süzeele kirjutatud helitöö, XV sajandi Veneetsia, vaenlastest ümbritsetud isa ja poja traagilis-üllad kujud ning sünge heroika kütkestasid Verdit sedavõrd, et ta teose dramaturgilise staatilisuse ja kontrastinappuse märkamata jättis. Ehkki 3. novembril 1844. a. Roomas "Argentina" teatris esietendunud "Kaks Foscarit" hästi vastu võeti, kaldub masendav, ülepakutud detailide ja segasevõitu sündmustikuga ooper muusikalisse üksluisusesse ning jääb "Ernanist" tunduvalt alla. Kolm kuud pärast "Foscante" esietendust lõpetas Verdi Schilleri draama "Orleans'i neitsi"