Toyota Raido Selge Firma loodi ● Toyota peakontor asub Jaapanis ● See loodi sinna 28.08.1937. ● Selle firma asutaja nimi on Kiichiro Toyoda. ● Selles firmas töötab umbes 347 000 inimest. ● Akio Toyoda on praegu selle firma president ja tegevusjuht Firmamärk Firmamärk (pildil 1) võeti kasutusele esimest korda 1937 aastal. Pildil kaks on uus loga.Kolm ovaali logol kombineeruvad moodustamaks täht "T", mis tähistab Toyotat. Kahe risti ovaali sees suurem ovaal esindab vastastikku kasulikke suhteid ja usaldust kliendis ja ettevõttes, samas kui suurem ovaal ümbritseb mõlemat sisemised ovaali mis tähistab globaalset laienemist Toyota tehnoloogias ja piiramatut potentsiaali tulevikus. 1. 2. Firma tegeleb See firma tegeleb autode müügiga. Ta müüb nt: Toyota Gorollasid, Avensiseid, Auriseid jne Toyota Corolla Toyota Auris
Seejuures on põhjuseks just varasemate kontaktide ja kogemuse olemasolu. Vanu sisse töötanud võrgustikke ei hakata naljalt lammutama ning uued tulijad peavad end esmalt vähem oluliste tegevustega tõestama. Erinevus USA ja Euroopa puhul kasutusel olevast kapitalismist on üsna ilmne. (Twomey) Suurim vertikaalselt integreeritud keiretsu grupp on Toyota. Kuna seda haldav pank on teisi vertikaalseid keiretsusid haldavate pankadega võrreldes keiretsu suurusega pigem väiksem, siis loetakse Toyotat vahel ka teistest vertikaalselt integreeritud keiretsudest enim horisontaalselt integreerituks. Seetõttu liigitatakse Toyotat vahel ka mõlema keiretsu tüübi alla. (Ibid.) 2.4. Keiretsude mõju Jaapani majandusele Kuna ettevõtete sihid ja tegevus on orienteeritud pikaajalisele stabiilsusele, siis on keiretsud, oma laiahaardelise omavahel tugevalt seotud äride võrgustikuga pakkunud tugevat stabiilsust ka riigi arengule. Lisaks on Jaapanis üldiselt, kui ka nende
riikide valitsused, mille käigus uuriti maailma autotööstust eesmärgiga selgitada Jaapani, eeskätt Toyota, tootjate erilisust. (1) LEAN sai alguse Jaapani ettevõttest Toyota. Kui alguses tegeles Toyota kudumistelgedega, siis aastaks 1937 hakkas Toyota isegi tegelema autoäriga. Innustust sai ta Ameerika autotööstusest, pealmiselt tõusva tähena tõusnud Fordilt. Kuid peale teist maailmasõda, kus Jaapan kaotas, tuli neil ette tooraine kriis, mis puudutas ka Toyotat. Seda sündmust ning järgnevat võibki pidada üheks võtmeelemndiks LEAN-I tekkimise ajaloos. (2) Tooraine kriisi tõttu pidi Toyota hakkama saama piiratud ressurssidega ja majandama ennast väga targalt. Sellega leitasid nad välja vaheladuteta süsteemi (inglise keeles just-in-time) põhimõtte. Selline põhimõte lubas vähendada töös olevaid laovarusid ja valmistada efektiivselt ainult sellise koguse, mis oli ettetellitud sealjuures viies kaod minimaalseks
nii atraktiivsed, nagu esimestele liitujatele. Huvitatud osapooled. Vaatamata sellele, et Toyota on erafirma, üheks huvitatud osapooleks kindlasti Jaapani valitsus. Firma annab head panust riigi SKP-sse ning pakub tööd kümnetele tuhandetele jaapanlastele. Koostöö Jaapani valitsusega oluline, näiteks, arvestades tulevasi Olümpiamänge (2018) kus valitsus kavatseb üllatada maailma autonoomsete taksode ja muude tehnoloogia imedega. Samuti valitsus aktiivselt toetab Toyotat FCV autode arendamise osas – rendib firmast need (päris kallid) autod oma ametnikele. Toyota töötajad ilmselt maailma ühed lojaalsemad oma tööandja suhtes tänu Kata poliitikale. See on ideede ja võimaluste tohutu ressurss, mida peab jätkama kasutama kuid suunata see uute trendide vajaduste täitmiseks. Toyota pikaajalised tarnijad, nagu oli mainitud varem, ka väga huvitatud osapool, kuna tegemist suure ja usaldusväärse partneriga. Konkurentidel mitte kõik need
valmistama. Euroopas müüdi miljones Toyota 2000. aastal. 2004. aastal oli Jaapanis registreeritud uutest autodest 40% Toyotad. Kaubamärgid Toyota Motor Corporation toodab autosid kaubamärkide Toyota, Lexus, Daihatsu ja Scion all. Müük Eestis Eestis müüdi 2007. augustis 399 uut Toyota sõiduautot, sealhulgas 125 Toyota Corollat, 81 Toyota Avensist ja 54 Toyota Aurist. Toyotat müüdi uute sõiduautode markidest kõige rohkem. Kawasaki Heavy Industries See on rahvusvaheline firma, mis on asutatud Jaapanis. See sai oma nime selle asutaja järgi Shozo Kawasaki, ning firma pole seotud Jaapani linna Kawasakiga. Selle kõige populaarsemad tarbekaubad on mootorrattad ja maasturid, kuid ettevõte ja tema
midagi teisiti. Nad leiutasid vaheladudeta süsteemi (just-in-time) põhimõtte, mis lubas vähendada töös olevaid laovarusid ning valmistada üksnes ettetellitud tooteid minimaalsete kadudega. Sündinud oli Toyota tootmissüsteem (Toyota Production System – TPS), mida täiendati aastate jooksul kvaliteedisüsteemi elementidega. Kõige tähtsam osa Toyota loost on see, et ressursside vähesus sundis ettevõtet arendama vootõhususele keskenduvat tootmissüsteemi. Ressursinappus sundis Toyotat keskenduma klientide vajadustele. Toyota vaatles kõiki tootmiseetappe siseklientide ja -tarnijatena ning see võimaldas näha suurt pilti. Kõik tootmisprotsessi osad olid ühe ja sama keti lülid. Ettevõte edastas klientide tellimused läbi kogu protsessi ülesvoolu, nii et tellitud tooted sai tõmmata allavoolu. Eesmärk oli maksimeerida vootõhusust, nii et tootele lisati väärtust kogu läbilaskeaja vältel, alates tellimusest kuni üleandmise ja maksmiseni. Tooteprotsess oli vootõhus