Ei olnud tunnet ka, et midagi oleks muusikalise osa pealt puudu jäänud. Oma rolle mängisid kõik väga hästi välja. Minule ei jäänud tunnet, et keegi oleks tahaplaanile jäänud või kehvemini oma rolli mänginud kui mõni teine näitleja. Kõige meelsamini meeldis mulle Stanley isa roll. Ta oli vana juba ja ei saanud aru kas ta oli hotellis mere ääres või poja juures Londonis. Ta kohati ei teinud mitte midagi erilist seal laval, aga kogu aeg ta tegi midagi ja jäi silma oma totrate küsimuste ja tegude poolest. Stanlyl oli kogu aeg raskusi oma isa talitsemisega. Kõige eelenva pärast meeldis mulle Stanly isa kõige rohkem. Etendus oli komöödia ja see ei pannud mind noorukit probleemidele mõtlema. Tegemist oli pereeluga ja mina ei ela seda ning ma ei oska ka probleeme välja tuua. Tavaliselt kui komöödia on siis sa ainult naeradki ja ei hakka mõtlema eluprobleemidele, sellepärast ei oska ma neid ka praegu välja tuua.
Noor olla pole sugugi kerge. Noori on meie maailamas, ka riigis suhteliselt palju.Noor, on lai mõiste. Meie, noorteelu võibolla on vanemate inimeste arust palju kergem, kui see tegelikult on. Nagu ka minu vanavanaema armastab öelda : ,, Mis teil viga, minu ajal oli palju raskem ... ,, Noort inimest vaevab tihti üleliia palju muresid. Tüdrukud piinlevad tihti totrate küsimuste üle, et kas nad on ikka piisavalt ilusad, saledad, targad, kütkestavad jnejne, et poistele meeldiksid. Osad on nõus kõike tegema, et ainult meeldida teistele, kuid peamine on jääda ikkagi iseendaks. Mõni unustab armastuse ja meeldimise pärast sootuks õppimise ja enda tuleviku, mis on tegelikult ju palju tähtsam. Esimene armastus on ju ilus, kuid okkaline ja enamus meist teavad, - see ei püsi enamjaolt kuigi kaua ja jääb alatiseks ilusalt, kuid valusalt meelde
a., kus säärastele lastele avati abiklass. 1905. a. oli Saksamaal juba 660 abiklassi. Saksamaa eeskujul levis abikoolide mõte igale poole. Totrad lapsed Kolmas ja kõige raskem aste anormaalseist lastest on totrus ehk idiotia. Totrat tunneb iga võhik. Binet ja Simon ütlevad, et iga laps, kes ei suuda sõnadeta väljendada oma mõtteid ega aru saada teiste sõnadest- kui temal seejuures kuulmis- ja rääkimiselundid on terved- tuleb lugeda totrate hulka, sest normaalne laps saab sõnadest aru ja räägib juba kahe aasta vanuselt. Totruse põhjusi on palju. Ta võib saadud olla emaihus või pärast sündimist. Enamasti on siin ikka süüdi mõned arenemise ikaldused. Vahel on sisenõrede häired. Tähtsamad vormid on: mongolism ja müksödeem, harva ka amaurootiline idiotia. Mongolism- Downi sündroom Müksödeem- nahk kuiv, voldiline. Juukseid on vähe, harjaste sarnased. Keel on paks, ripub vahest suust välja
põlvede inimestest, kes tõmbavad oma tahte, tunnete ja iseenda vahele võrdusmärgi, suudavad indigolapsed end oma tunnetest eristada. Kui tunne on ,,minast" eristatav, saab sellest distantseeruda, seda kõrvalt vaadata. Indigolapsed suudavad samal viisil kõrvalt näha ka teiste inimeste tundeid, sellega on seletatav oskus näiteks vanemate varjatud tundeid tabada. Ja et indigolaps ei lepi ka ,,vanema ja targema" inimese totrate nõudmistega, on vanematel temaga põrgulikult raske. Armen Tõugu väitel testivad indigolapsed, kas täiskasvanu ikka on päriselt täiskasvanuks saanud. Täiskasvanu olemist määratleb ta oskusena oma emotsioonidega hakkama saada, selleks peab tunded iseendast lahutama. Tähelaste töögrupi liikme Siiri Veensalu sõnul esitavad praegused lapsed vanematele tõsise väljakutse. Üks osapooltest, kas siis vanem või laps, peab end muutma. Siiri Veensalu teab
Piinatavatele esitati ka standardnimekiri küsimusi ning oma agoonias võtsid nad tavaliselt omaks kõik selle, milles neid süüdistati. Iga uus ülestunnistus veenis kohtuvõime aine rohkem küsimustike paikapidavuses ning tagas nende kasutamise ka igal järgmisel kohtupidamisel. Küsimustik nimekiri sisaldas tüüpilisi küsimusi nagu: ,,Kui kaua sa oled nõid olnud? Miks sa hakkasid nõiaks? Kuidas sa nõiaks said ja mis siis juhtus?" ning pikk nimekiri jätkus taoliste totrate küsimustega, mis iseenesest olid mõttetud samapalju kui kasutud. Nende küsimustega ei püütud selgitada, kas süüalune tõesti süüdi oli, vaid seda, kuidas ta seda kõike tegi. Alljärgnev lõik on üks näide tolleaegsest nõiaprotsessist, mis on võetud Jeffrey Russelli raamatust ,,Nõiakunsti ajalugu". ,,Sellele perioodile tüüpiline oli kohtumõistmine vana mehe üle Lõuna-Prantsusmaal 1438. aastal. Pierre Vallini süüdistasti nõidumises ning inkvisitsioon võttis ta kinni
negatiivseid tundeid, siis lakkavad nad olemast naljakad. Hukkamõistu ja üleoleku objektid Nali on hea ja halva segu: rõõmu, enesejaatuse, lõõgastuse segu vaenu, põlguse ja parastamisega. Nimetasime just äparduste valvenäiteid. Mitte liiga tõsiste äparduste tahtlikuks esilekutsumiseks on kujunenud terve hulk traditsioonilisi vorme, folkloorseid mänge e. nn. vempe (ingl. practical jokes): fotodele tehakse sarvi; kaaslaste rõivaselgadele kinnitatakse sabasid või silte totrate kirjadega, nagu Olen loll ja otsin naist vms.; poikvel uste ülaservale asetatakse veetopsikuid; alleedele kootakse niidist ämblikuvõrke; toolipõhjadele pannakse knopkasid või nõelu; aknalaual istujate kuklale fokuseeritakse õuest suurendusklaase; magavate kaaslaste kõrva ääres valatakse vett solinal klaasist klaasi, süüdatakse nende varvaste vahele pistetud paberirirbasid, nende nägudele asetatakse saapaid,
annaabi.ee 
